Eestimaa eakad on kuhjaga ära teeninud väärika vanaduspõlve, võimaluse olla ka pensionil aktiivne ja mitte muretseda igapäevase leiva saamise pärast. Olen ringi käies ning meie eakatega kohtudes veendunud, et pensionile jäämine ei tähenda sulgumist nelja seina vahele ning kurtmist, kui kallis ja vilets kõik on. Tänased eakad on tihtipeale väga aktiivselt tegutsemas ühiskondlikus elus, tahavad käia teatris ja kontsertidel ning reisimas. Aktiivsed ning positiivse ellusuhtumisega eakad on iga riigi rikkus ? nendel on ju pikk kogemus, mida noorematele põlvedele edasi anda. Ja on iseenesest mõistetav, et pensionär peab saama olla kindel, et igakuine summa võimaldab toime tulla.
Muudatus metoodikasSeekordne kavandatav muudatus pensionide indekseerimise metoodikas suurendab märgatavalt nii vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- kui ka rahvapensioni saavate inimeste sissetulekut. Kokku suureneb ligi 380 000 riikliku pensioni saaja igakuine tasu.
Keeruka pensioniarvutuse süsteemi lähtekohaks on solidaarsus. Meie soov on, et iga-aastane pensionide indekseerimine sõltuks rohkem sotsiaalmaksu laekumisest, kuna viimastel aastatel on töötajate palgad kasvanud kiiremini kui tarbijahinnaindeks. Nii on õiglasem, sest kui suurendame sotsiaalmaksust sõltuvat osa, tõuseb pension sarnasemas tempos töötajate palga kasvuga. Kui senini koosnes pensioniindeks 50% ulatuses sotsiaalmaksu laekumisest ning teine pool tarbijahinnaindeksi kasvust, siis edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisest ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Nii ei vähene pensionäride suhteline heaolu võrreldes töötajatega.
Samuti suureneb tulevast aastast pensioni baasosa kaal. Baasosa on igal pensionäril ühesuurune. Sõltumata sellest, kas pension on madal, keskmine või kõrge, aitab baasosa tõstmine ühtmoodi iga pensionäri.
Tänu neile muudatustele kasvavad nii täna pensioni saavate kui ka tulevikus pensionile jäävate inimeste pensionid.
Sellist pensionide märgatavat tõstmist alustame kohe uuest aastast. 2008. aastal on pensionide osa riigieelarves ligikaudu 4 miljardit krooni suurem kui sel aastal. Üks suurematest riigieelarve kuluallikatest tuleval aastal ongi pensionid, moodustades kokku 17,7 miljardit krooni. Nii suurt kasvu varasematel aastatel toimunud ei ole.
Pensioniiga ei tõuse niipea
Milliseid teisi võimalusi komisjon kaalus? Üks paljudest küsimustest, mis arutelulaualt läbi käis ning mis paraku avalikkuses elavat ja teravat arutelu tekitas, oli pensioniea tõus. Teleekraanil ja leheveergudel oli näha-kuulda palju lopsaka sõnakasutusega kriitikat valitsuse aadressil, et teemat üldse puudutati. Mis siis selles vallas plaanis on?
Tegelikult pole teema sugugi uus. Juba 2001. aastal, ammu enne praeguse valitsuse ametisseasumist peeti aru, kas ja millal pensioniiga tõsta. Toona nagu ka täna jõuti ühisele arusaamisele, et tõsisemalt saab küsimust arutada hoopis teistsuguses demograafilises ja majanduslikus olukorras, s.o. mitte varem kui alles 15 aasta pärast ning järk-järgult poole aasta kaupa. Tingimustes, kus Eesti elanike eluiga on naistel 78,1 aastat ning meestel kõigest 67,3, ei saa me rääkida pensionile jäämise ea tõstmisest. Nii jäi kõnealune küsimus ka selleaastastel aruteludel sootuks kõrvale ? enne ei saa pensioniea tõstmisest rääkida, kui eestimaalaste tervisenäitajad on paranenud.
Küll aga tuleb meil vaadata kainelt tulevikku. Reaalsus on, et Eesti elanikkond vananeb ning töökäsi jääb järjest vähemaks. Kui me samas tempos jätkame, on aastaks 2050 ühe töölkäija kohta üks pensionär. Aga meil on ju veel ka lastega kodused emad, kooliõpilased, haiged ja teised, kes ühiskonna toetust vajavad. Pikkamisi muutub paremaks Eesti rahva tervis. Muutused siin ei sünni üleöö, vaid pideva ja katkematu väärtushinnangute ning käitumisharjumuste muutumise läbi. Väikesed tulemused paremuse poole on juba ilmnenud ? viimaste aastate statistika näitab, et igal aastal on nii meeste kui naiste keskmisele elueale lisandunud aasta ning võib väga loota, et see trend jätkub.
Tõsiasi, mis Eesti meeste keskmist eluiga nii lühikeseks kisub, on noorte meeste riskilembus. Liiklusõnnetused, traumad, alkohol ja suitsetamine otsustavad, kui kaua me paljude noorte seltsi nautida saame. Siin saame kõik ise palju ära teha hinnates, kuidas me ise elame ja mida tähtsaks peame ning aidates ka oma lähedastel, ennekõike tänastel noortel mõista, et elu on elamist väärt. Pikk ja rõõmus vanaduspõlv on hea eesmärk, mille poole püüelda.
MARET MARIPUU,
sotsiaalminister
