“Tõenäoliselt on Mustvee linn ja Kasepää vald ainukesed Eestimaa Peipsiäärsed paigad, kus ivanipäeva veel tähistatakse,” rääkis üks peo korraldajatest, Raja kultuurimaja juhataja Aleksandra T?urkina. Ka sellel aastal toimusid Kasepää laululava ning Mustvee kultuurikeskuse kõrval paljude kohalike arvates aasta kõige lõbusamad peod.
Esinejaid jätkus terveks õhtuks. Mustveesse olid tulnud ilmekates vene rahvariietes Jõhvi kultuurikeskuse isetegevuslased: rohelistes sarafanides lauljad koos lõõtspillimängijaga ansamblist “Vene laul”, energilised noored showgrupist “Lumen Alias”, kes näitasid nii tantsu- kui ka laulunumbreid vene rahvuslike elementidega. Esinesid kohaliku kultuurikeskuse noorteklubi lapsed.
Tule süütamine originaalne ja venepärane
Kasepääl sisustasid õhtut Raja isetegevuslased. “Esinejaid oli vanuses kolmest kuuekümne aastani,” rääkis peokorraldaja T?urkina. Raja kultuurimaja nais- ja lastekoor laulis nii kiriku- kui ka rahvalaule. Näidati mitmeid eri stiilis tantsunumbreid.
Mõlemate pidude korraldajad mõtlesid välja originaalsed jaanitulede süütamise viisid. Kasepää tule tõid õhupallidega autos suur “Ivan” ning väike “Marja”. Mustvee jõekalda lõkkeplatsi juurte sõitis valge paat, kus istusid vene rahvariietes noormees ja neiu tulega. “Erilisi traditsioone tulesüütamisel meil ei ole,” rääkis peo korraldaja, Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Valentina Jazõkova, “peamine, et see oleks originaalne ning venepärane.”
Mustvees uus suur puukiik
Selle aasta Mustvee ivanipäeva tegi eriliseks uue suure puukiige avamine kultuurikeskuse kõrval. Korraga mahuks sellele kiigele paarkümmend inimest. Ivanipäeva õhtuprogrammi ajal oleksid julgemad noormehed selle hiiglasliku ehitise äärepealt üle võlli ajanud.
Jazõkova sõnul ehitati kiik Mustvee elanike algatusel ja nende abiga. Ühed tõid palgid, teised ehitasid, kolmandad aitasid rahaga. “Eesti kultuuris sümboliseerib kiik elu, igavest liikumist,” selgitas Jazõkova. ?See sümbol annab lootust, et meie linna ootavad ees paremad ajad.”
Kahed jõulud, jaanipäev ja vastlapäev
Õige rahvapidu hakkas hilja õhtul, kui ka publik sai jalga keerutada. Mustvees korraldati noorte disko. Kasepääl mängis kella viieni hommikul nostalgilisi vene lugusid ansambel “Otvetnõi hod” Sillamäelt.
“Vene rahvas armastab pidutseda,” ütles T?urkina naerdes. “Seda ei saa keegi nendelt ära võtta!”
Räägitakse, et Peipsi ääres elav rahvas on teistest õnnelikum ? nemad tähistavad kahte jaanipäeva ja kahte vastlapäeva. Ka jõule tähistatakse nii vana kui uue kalendri järgi. Peipsi kaldal elab juba sajandeid koos kaks kultuuri: vene ja eesti. Kuigi peol räägiti mõlemas keeles, ei häirinud see külalisi. “Mina küll ei tunne ennast keele pärast ebamugavalt,” ütles kümneaastane Tartu poiss Rait Mänd, kes on püsiv Kasepää ivanipäeva külastaja, kuigi ta vene keelt ei oska.
“Meie sõitsime Mustveesse sugulaste juurde spetsiaalselt ivanipäevaks,” rääkisid Oleg ja Galina Rojdestvenski, kes tulid Petserist. Nad hakkasid tantsima juba õhtuprogrammi alguses. “Petseris peetakse samuti ivanipäeva, kuid siin on lõbusam!” kiitis Galina.
Kui ma küsisin Kasepää küla elaniku, pensionäri Lainet Toit, kas teda segab see, et pidu toimub põhiliselt vene keeles, ta vastas imestusega, “Loomulikult mitte! Need on ju MEIE venelased! Need on nagu oma rahvus!”
TIINA JURJEVA
