Arutelul osalesid: Mikk Sarv, PKF nõukogu esimees, Toivo Peep, Mikitamäe vallavanem, Ants Paju Jõgeva linna esindajana, Anneli Sihvart Maalehest, Gennadi Kulkov, Mustvee linnapea, Tatjana Kudina, Mustvee linnavolikogu esimees, Siim Pappe, ettevõtja Vilusist, Remek Meel, looduskaitsekeskuse teadustöö ja seire spetsialist, Eike Vunk, LKK Jõgeva-Tartu regioon, Laine Knude, SA PKF tegevjuht, Teet Helme, Räpina vallavanem,
Aarne Veedla, PKF nõukogu, rahvastikuministri nõunik.
Koosolekut juhatas ja kokkuvõtte tegi Mikk Sarv.
Olukord
Viimase kolme aastakümne jooksul on Peipsi rand Rannapungerjast Lämmijärveni intensiivselt võsastunud ja pilliroostunud. Põhjusteks on järve vee eutrofeerumine, kaevandusvete sissepumpamine, soojuselektrijaamade korstnatest järvele lenduv tuhk, põllumajandusreostus ja väetised, samuti järve veetaseme alanemine maapinna kerkimise tõttu ja järvekalda heina- ning karjamaade kasutusest kõrvale jäämine.
Seoses sellega on kadunud varasemad liigirikkad kooslused rannaniitudel, kus võis kohata mitmeid haruldasi taimi (käpalised, villane katkujuur, käokuld jt), kahepaikseid (mudakonn, rohe-kärnkonn) ja linde.
Pilliroomüür jätab vangi kevadel suurvee aegu kaldavalli taha koetud kalamaimud, kes hukkuvad roiskuvas vees.
Ka kevadeti ja sügiseti läbi rändavad linnud ei leia piisavalt toitu pilliroo tagant, kus vesi on liiga sügav. Samuti kätkeb suletud vaateväli lindudele ohtu varitsevate kiskjate poolt.
Rannaäärsete külade jaoks on rand läbi aegade olnud pühaks paigaks, kus tehti jaanituld, kus käidi ja käiakse nüüdki veel jalutamas, omavahel kokku saamas ja hingerahu otsimas.
Ranna nii maa kui vee poolt pilliroogu ja võsasse mattumine välistab turismi ja tervisespordi arengu. Seetõttu on Peipsi ranna-alad oma ettevõtluse ja sotsiaalse arengu poolest ühed mahajäänumad kogu Eestis.
Mitmed rannaäärsed omavalitsused nagu Mustvee, Räpina, Mikitamäe, samuti eraisikud on püüdnud taastada varasemaid elurikkaid kooslusi. Paraku on see väga töömahukas ja kulukas ettevõtmine.
Üleskutse
Peipsi Kogukonnafond kutsub üles eraisikuid, omavalitsusi ja riigiasutusi pikaajaliseks koostööks Peipsi ranna puhastamiseks pilliroost ja võsast ning varasemate elurikaste taime- ja loomakoosluste taastamiseks. Selleks algatame ühiselt kampaania PEIPSI PAISTMA!
Kas sellist asja on vaja?
Leiti, et Peipsiäärsete alade arendamine vajab omaette regionaalprogrammi, mis võimaldab probleeme kompleksselt lahendada. Turismi arendamine võib pakkuda uusi töökohti ja elavdada piirkonna majandust, samas on umbekasvanud järverand turismipotentsiaali oluliselt vähendanud. Mustvee linnapea nimetas Soome-Rootsi investorite soovi Mustveesse hotellikompleksi rajamiseks, taas tekitab neis kõhklusi hooldamata ja roiskuv ranna-ala.
Räpina kogemus näitab, et iga-aastane pilliroo niitmine viib kahe-kolme aasta järel roo kadumiseni. Niidetava ala laius peab olema vähemalt 150 meetrit. Vara vallas on mõeldud pilliroo kogumisele. Uurida tasub ka pilliroo kütteks kasutamise võimalusi.
Räpina vallavanem Teet Helm juhtis tähelepanu veeturismi olulisusele. Eeskuju tasub võtta mererandade kogemustest, ühendus Hoia Eesti Merd võib neid vahendada. Räpinas on koostatud ja kinnitatud ranna detailplaneering. Teet Helm korraldab 35-kohalise väikelaevaga huvireise järvel. Lautrikohtade ja sadamate arendamine aitab taolist tegevust arendada.
Headeks nõuandjateks sadama- ja lautrikohtade rajamisel on teadlased Kaarel Orviku, Anto Raukas ja Nikolai Laanetu. Oluline on kaasata noori neile huvi pakkuvate spordialade nagu purjetamine ja veesuusatamine arendamisega. Räpinas on sellega algust tehtud.
Mida teha, et idee realiseeruks?
Taotleda 2007. aasta riigieelarvesse sihtraha Peipsi ranna-alade korrastamiseks ? detailplaneeringute koostamiseks, uuringuteks, loodusmõju hindamiseks. Järgmisele kohtumisele tuleb kindlasti kohale saada ka keskkonnateenistuste ja piirivalve esindajad, kes olid kutsutud ka seekord, kuid ei saanud tulla.
Luua andmebaas eraisikutest, ettevõtetest ja omavalitsustest, kes on huvitatud nende maaga piirneva ranna-ala korrastamisest ja hooldamisest. Aidata nende jaoks välja töötada tingimused, kuidas randa korrastada.
Käsitleda kogu Peipsi rannakogukondi Eestis ühtse kultuuritervikuna, soodustada kultuuriseltside teket ja tegevust. Heaks eeskujuks on Lohusuu Rannakultuuri Selts, samuti Emajõe-Peipsi Lodjaselts.
Põhja-Peipsi hoiuala kaitse-eeskirjade koostamisel kirjutada sisse ranna-alade korrastamine ja hooldamine.
Uuendatud omavalitsuste üldplaneeringutesse sisse kirjutada ranna-alade korrastamine ja hooldamine.
Külaliikumise LEADER programmi ja teiste programmide juures soodustada kogukondade algatusi ranna-alade korrastamiseks ja hooldamiseks.
Peipsi Kogukonnafond
