Eesti ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni protokolli järgi said meie kalurid õiguse rohkem ahvenat püüda, kvoodiks kehtestati 1000 tonni.
Valitsustevahelise komisjoni Eesti delegatsiooni juhi, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome kinnitusel on ahvenat praegu piisavalt, mis võimaldaski püügikvooti suurendada. “Lähiajal saavadki Peipsi kalurid põhilise sissetuleku ahvenapüügist,” tõdes Soome.
Delegatsiooni liikme, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul oli ahvenakvoodi osas kokkuleppele jõudmine läbirääkimistel üks keerulisemaid teemasid.
Pirk märkis, et enne Eesti ja Venemaa esindajate kohtumist peeti ka Peipsi äärsete maakondade kalurite nõupidamine, kus olid kõne all ettevalmistused eelseisvaks kohtumiseks.
Koha kvootide kohta ütles Ain Soome, et praegune kohavaru põhineb ühel põlvkonnal, mis pärineb aastast 2005. “Pärast seda pole isegi keskmisi põlvkondi juurde tulnud.
Nii ongi olukord kohaga halvavõitu. Et lähiaastatel oleks võimalik koha püüda, peab püüki praegu piirama,” märkis ta
Delegatsiooni kuulunud Peipsi Kalurite Ühingu esimehe Priit Saksingu sõnul lahendati ahvena püügikvoodi suurendamisega kalurite jaoks väga oluline probleem. “Koha ja ahvena suurtes kogustes kooseksisteerimine järves pole aga võimalik. Nii koha kui ahven on röövkalad, kes söövad maime ja see kahjustab kalavarusid, neile mõlemale samaaegselt toitu ei jätku. Koha toiduks on ka tint, mille kogused aga Peipsis praegu tagasihoidlikud on,” rääkis Saksing.
Peipsi äärsete riikide valitsuste komisjoni istungil keskenduti põhjalikult teemadele, mis on seotud erinevate püügivahendite kasutamisega Eestis ja Venemaal. “Vene pool teatas soovist püüda augustis latikat suurema võrgusilmaga. Me jõudsime aga kokkuleppele, et järgmisel kohtumisel otsustatakse, kui palju võib taolisi võrke eksperimentaalpüügi korras latikapüügiks lubada, et välja selgitada, missugused püügivõimalused suuresilmaliste võrkudega üldse on. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et võrguga ei püütaks samal ajal ka teisi kalu, sest augustis on alati kehtinud võrgupüügikeeld,” märkis Ain Soome
Valitsustevahelise komisjoni Vene delegatsiooni esimees, Vene kalaagentuuri kontrolli, järelevalve, kalakaitse ja kalakasvatuse valitsuse juhataja Vassili Mankov märkis, et läbirääkimised täitsid oma eesmärgi. “Põhjaliku aruteluga ja teadlaste seisukohtadele tuginedes jõudsime tulemusteni, mis lähtusid nii kalavarude kaitsest kui ka kalurite huvidest,” tõdes ta.
JAAN LUKAS
