Selle aasta sügis on olnud Peipsi kaluritele soodne. Ilmastik ei ole kalapüüki praktiliselt takistanud ning nuriseda ei saa ka kalavaru seisundi üle. Tänaseks on ahvenapüük lõpetatud, sest selle aasta kvoot ehk 850 tonni on välja püütud.
Põllumajandusministeerium oli ahvenapüügi sulgemise määruse aegsasti ette valmistanud.
Määruse jõustumine võtab aga vähemalt nädala, mistõttu püsis oht, et ahvenat püütakse üle, rikutakse rahvusvahelist kokkulepet ja sellega seoses oleks lõpetatud kogu kutseline kalapüük järgmise aasta jaanuarini.
Kindlasti oleks ahvena püügikvooti ületatud, kui mutniku püügiloa omanikud ei oleks kokku leppinud ja peatanud omaalgatuslikult püügi 14. septembrist kuni 16. septembrini ning pärast seda vahetanud väikesesilmalised mutnikupärad suuresilmaliste vastu, millega ei ole võimalik ahvenat püüda.
Niisugune kokkulepe oli Peipsi kaluritel esimene, see näitab, et firmad on koostöövalmid ning mõtlevad majanduslikult. Väheoluline ei olnud seegi fakt, et põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna Jõgeva keskus suutis eelmise päeva püügiandmed järgmise päeva lõunaks koguda ning kalanduse infosüsteemi sisestada ja pärastlõunal olid püütud kalakogused juba teada. See oli konstruktiivse koostöö näide kalurite ja riigiasutuse vahel. Samuti näitas see, et kalurite esindusorganisatsioonid on vajalikud.
20. septembrist jõustus Põllumajandusministeeriumi määrus ahvena püügikeelust. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtuga pole keskkonnaministeeriumil kohustust sulgeda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kogu kutseline kalapüük.
Praegu jätkubki suursoomkalade (koha, latikas, haug) püük, mille kvootidest on oluline jätta osa välja püüdmata.
Loodame, et kalurid jõuavad lubatud kala välja püüda. Sellest sõltub paljuski selle aasta kalanduse majanduslik tulemuslikkus ja kohalike elanike heaolu Peipsi kalanduspiirkonnas.
iii
URMAS PIRK, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
