Esmaspäeval Kasepääl Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu eestvedamisel korraldatud nõupidamisel räägiti kalapüügi korraldamisest Peipsil nii talvisel kui ka kevadisel hooajal ja ettevalmistusest peagi algavaks Eesti ja Venemaa valitsuskomisjonide vahelisteks järjekordseteks kalandusläbirääkimisteks.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk märkis, et Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel püütakse kokkuleppele jõuda nii püügivahendite kui ka kvootide osas.
“Eesti kalurite hinnangul võiks püük jätkuda nii võrkude kui ka põhjanoodaga. Nende plaanide täitumine oleneb aga ka Venemaa delegatsiooni seisukohtadest. Missuguste vahenditega ja millal tänavu talvel püüki jätkata, see sõltub ka läbirääkimistel kokkulepitust,” tõdes Pirk.
Vaja kvooti juurde saada
Tema sõnul on lähiajal püügile minekuks vaja Venemaalt orienteeruvalt 10 tonni ulatuses haugi püügi kvooti juurde saada. Nõupidamisel osalenud Mereinstituudi teadlase Väino Vaino sõnul olenevad ka detsembrikuised püügivõimalused kohakvoodi ülejäämisest. “Mõistagi peavad Vene ja Eesti delegatsioon sellekohase ühise otsuse vastu võtma,” tõdes Vaino.
“Tuleval aastal võiksid aga püügikvoodid olla põhiliselt sama suured kui tänavu. Suuremateks osutuvad koha, ahvena ja särje kvoodid, keskmiseks haugi ja kiisa ning kõige väiksemaks tindi, siia ja rääbise kvoodid,” lausus Väino Vaino.
Kasepääl toimunud nõupidamisel osales ka põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja Madis Reinup, kelle sõnul hakatakse lähiajal kaluritele maksma rannapiirkonna arengu toetust.
Delegatsioonid kohtuvad taas kolmapäeval
“Selle toetuse saamise eelduseks on oma tegevusstrateegia olemasolu ühes või teises piirkonnas. Toetus on mõeldud kalurite ühiste huvide teostamiseks. Selleks ettevõtmiseks võiks näiteks olla sadama väljaehitamine või kalatööstuse rajamine,” lausus Reinup.
Kalandusteemat käsitletakse Kasepääl ka 7. novembril, mil kohalikus rahvamajas saab kokku Eesti-Vene läbirääkimistel osalev Eesti delegatsioon.
Kahe riigi vahelised läbirääkimised algavad aga 19. novembril Narvas.
“Läbirääkimisteks valmistudes teeb Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ka koostööd ka kalandusettevõtjatega, kes sellesse organisatsiooni ei kuulu. Sellisteks firmajuhtideks on Peipsi Kalurite Ühingu liikmed Paul Kärberg ja Jüri Vooder, kes olid kutsutud ka esmaspäevasele nõupidamisele,” teatas Urmas Pirk.
Juuli keskel kirjutati Kallastel lähedal Willipu külalistemajas alla Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuskomisjonide töörühmade läbirääkimiste protokollile, millega Eesti ja Venemaa leppisid kokku haugipüügi kvootide suurendamises 40 tonni võrra Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel.
Käesoleva aasta püügikvoot on esimese kuue kuuga Eestis juba täis püütud. Uus kvoot on 110 tonni haugi aastas.
Kvooti suurendades võeti arvesse Peipsi kalavarude olukorda. Kui mullusel Eesti-Vene kalanduskomisjoni kohtumisel kvoodid määrati, oli protokollis märge, et 2007. aasta teisel poolel vaadatakse kvoodid täiendavalt üle.
Haugivaru on Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul heas olukorras, mistõttu võiks püüki suurendada.
Et Venemaa teadlased ei usu kohavaru suurenemist, siis rahvuslikku kvooti juurde ei antud, ülepüük on aga 10 protsendi ulatuses lubatud.
Riikide esindajad leppisid kokku selleski, et sügisene püügiaeg kestab 1. septembrist 15. oktoobrini.
Eesti ja Vene valitsuskomisjonide läbirääkimiste 25. istung jäi ära, kuid Peipsi kalandusega seonduvat arutati mõlema riigi töörühmade tasemel.
JAAN LUKAS
