Nagu ikka, algas festival piduliku puuistutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Seekord oli istutatavaks puuks kuusk ning selle muldasaamisel panid käed külge Riigikogu esimees Ene Ergma, maavanem Aivar Kokk, Mustvee linnapea Mati Kepp ja Jõgeva maakonna sõpruspiirkonna, Järvenpää (Soome) linnapea Erkki Kukkonen. Mati Kepp avaldas lootust, et tulevikus saab sellest puust Mustvee linna jõulupuu.
Kasepääl käis sel ajal juba usin laadakauplemine. Kuigi paljud huvitusid ka käsitööst, oli erutavaim küsimus ikkagi, kas rääbist on. Oli küll, iseasi, kes teda osta jõudis. Peipsi Kalatööstuse müügitelgist võis näiteks soetada sajakroonise ?suveniirkomplekti? viie plastalusel rääbisega. Tõsi, kõik viis olid siis ka rammusad poisid ja maitsesid ülihead.
Kui Peipsi Kalatööstuse leti müüja väitis, et tegemist on Peipsi rääbisega, siis praetud rääbis, mida ühes toidutelgis pakuti, oli täiesti kindlalt Soome päritolu. Ka praadisid seda suurel gaasiga köetaval pannil kaks soomlast põhjanaabrite retsepti järgi ? rukkijahus veeretatult ja maitseainetega maitsestatult. Kolmesajagrammine ports maksis 75 krooni.
?Soomlased kutsus siia rääbist küpsetama Rannas külalistemaja pidav Marja Korpimäki,? ütles soomlaste telgis ostjaid teenindanud Õnne Mustkivi.
Peale rääbise võis osta muidugi ka muud kala, enamasti suitsutatult. Kuigi paljud oleksid tahtnud ka värsket.
Kui müügilette oli õhtupoole juba hõredalt, siis kultuuriprogramm kiskus jälle tihedamaks. Lisaks oma maakonna rahvatantsijatele pakkusid meelelahutust Avinurme meeskoor ja puhkpilliorkester, Tabivere harrastusteater, ansambel Laisad Poisid, ansambel Justament ning saatest ?Eesti otsib superstaari? tuntud Anna-Liisa Supp ja Raimondo Laikre. Ju jätkus kõigile midagi meelepärast. Rahvas igatahes tuli ja läks, aga publikut vähemaks ei jäänud. Kesköisele ilutulestikulegi jätkus imetlejaid.
?Seekord tegi kala- ja veefestivali korraldamise keerulisemaks see, et tuli korraga kolme liini ajada: festivali raames toimus ju ka presidendi kodukaunistuspreemiate kätteandmine ning Jõgevamaal käimas olnud VII Eesti Külade Maapäevast osavõtjadki saabusid õhtuks Kasepääle,? ütles festivali peakorraldaja, maavanema nõunik kultuuri alal Tiina Loorand. ?Tööd oli festivali 60-70-liikmelisel toimkonnal küll hulganisti, ent tundus, et saime hästi hakkama. Ja festival on end teatud määral juba tõestanud ka. Näiteks maakonna taidlejate esinemist koordineerinud Pala valla kultuurijuht Margit Soieva ütles, et kõik olid kohe ja rõõmuga nõus Kasepääle esinema tulema. Ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusel oli kahe varasema aasta kogemustega varustatult lihtsam laadale sobivaid müüjaid leida.?
Kolm aastat on Tiina Looranna sõnul ühe ürituse sissetöötamiseks päris paras aeg. Kuigi tuleval aastal kardinaalseid muutusi ei planeerita, kaaluvad korraldajad siiski festivali tasuliseks muutmist.
?Põhjatu pole ei maavalitsuse, Mustvee linnavalitsuse, Kasepää vallavalitsuse ega ühegi teise festivali toetaja rahakott, seepärast tuleks väike tasu sissepääsu eest ikka kehtestada, aga kindlasti mitte selline, et keegi ukse taha peaks jääma,? ütles Tiina Loorand.
RIINA MÄGI
