30. juunist elavad Voore õpilaskodus 27 Tallinna noort, kes moodustavad Luua maleva. Ühiselt käiakse Pikkjärvel maasikaid korjamas, korraldatakse erinevaid aktsioone ning sel nädalavahetusel viiakse läbi ka MAlgatus, mille käigus koristatakse Voore Aktiviseerimiskeskuse ruume.
Maleva eesmärk on ühendada meeldiv kasulikuga ehk anda noortele suveks tööd, kuid samas sisustada nende vaba aega lõbusate ettevõtmistega. Luua malevlased käivad tööl Pikkjärvel Taavi Masso maasikaistanduses, teenides seal kaheksa krooni iga korjatud maasikakilo pealt. Siiski pole raha teenimine malevlaste jaoks prioriteet. 90 protsenti Luua rühma kuuluvatest noortest liitus projektiga selleks, et koos laheda seltskonnaga aega veeta.
Viimased paar nädalat on ilm Eestimaal olnud üsna heitlik, noortel on olnud vaid 5 korralikku tööpäeva. Vaba aeg sisustatakse erinevate mängude, aktsioonide ja ettevõtmistega . Luua rühma juhivad kolm noort neidu: Monika, Kristin ja Keiu. Kusjuures hommikuvõimlemist, aktsioone ja mänge mõtlevad välja malevlased ise, rühmajuhid on rohkem moraalseks toeks.
Igal hommikul peab üks tuba kõik teised õigeks ajaks üles ajama ning võimlemise läbi viima. Äratusmeetodeid on olnud äärmusest äärmusesse: kord pisteti äratuseks suhu maasikas, kord visati külma vett krae vahele. Sama kehtib ka võimlemise kohta, ehk tüüpilisest hommikujooksust kerge aeroobikani välja. Pärast virgutust algab rivistus ning päeva alustatakse maleva hümniga, milleks on teada- tuntud lugu „Maasika-Klaarika“.
Neutraalsed suhted kohalikega
Olenemata sellest, et maasikavagude vahel koogutamine teeb nii mõnelgi selja kangeks ning hommikul vara tõusmine ja kohe tööle minek ei ole teismelistele kindlasti meelistegevus, ei tehta tööd nüri ja tuima näoga. Meelelahutust jätkub ka korjamise vahele. Näiteks ühel päeval peeti põllul maha üks korralik maasikasõda, kus rühmavanema Monika Kirsipuu väitel olid nii noored kui ka tema ise pealaest jalatallani ühtlase maasikalögaga kaetud.
Kuna õhtuti korraldavad malevlased mitmeid spordivõistlusi ja ringmänge ning Voore on suhteliselt väikene asula, siis loomulikult kerkis ka kohalikel noortel huvi õpilaskodus pesitseva seltskonna vastu. Nii mõnelgi õhtul pidid rühmavanemad kohalikke korrale kutsuma, et nad öörahu ajal autodest valju muusikat ei mängiks ja akende all tüdrukuid välja ei hõiguks. Püüdes juba eos likvideerida konflikte Voore noortega, korraldati kohalike ja malevlaste vahel sõbralik jalgpallimatš, mille võitsid kohalikud poisid. Monika Kirsipuu sõnul pole pärast mängu Voore poisid enam öösiti akende all tüdrukuid terroriseerimas käinud.
Veel üheks positiivseks nähtuseks on see, et keegi maleva noortest pole veel heakorraeeskirja rikkunud. „Ei ole probleeme alkoholi tarvitamise ja öörahu rikkumisega,“ sõnas Kirsipuu. Malevlase Kerli Nõmme sõnul ei jää joomiseks ja peoks üldse aegagi. „Kellelgi ei tule siin seda mõttessegi,“ sõnas neiu. Kuigi malevlaste seas on ka kolm täisealist neidu, ei näe ka nemad vajadust malevas alkoholi pruukimiseks.
Ristimisest friigiolümpiani
Oma aega sisustavad noored ebatraditsiooniliste murumängude mängimisega. Maleva neljandal päeval mängiti näidendeid „Maalaps linnas“ ja „Linnalaps maal“. Publikust igal juhul puudu ei tulnud, kuna Voore noorem generatsioon jälgis tegevust suure huviga.
Sama päeva öösel viidi läbi ka traditsiooniline ristimisaktsioon, kus kauem malevas käinud tegelased ristisid ära värsked malevaliikmed. Kogu riitus viidi läbi Voore katlamajas, kus küünlavalgus andis üritusele vürtsi juurde. „Rebased“ pidid läbi ketšupi liugu laskma, sööma pisut ebatraditsioonilist ristimistoitu ja andma malevavande.
Eelmisel nädalavahetusel peeti ka korralik friigiolümpia, kus iga tuba pidi valima või välja mõtlema riigi, keda nad olümpial esindama hakkavad ning pakkuma välja ka põnevaid spordialasid. Kummalisematest riiginimedest võiks ära mainida Seksorjade, Vihmausside, Ufode ja Parmude riigi. Võisteldi kuival maal ujumises, muna-, saapa-, ja tikuheites ning ka pulgakommide võidulutsumises. Olümpial tunnistati parimaks riigiks Sürraakia.
Tegldakse ühiskondliku kasuliku tööga
Täna hakkavad noored tegelema MAlgatusega, mis tähendab seda, et malevlased teevad midagi kohaliku elu edendamiseks. MAlgatuse käigus koristatakse Voore Aktiviseerimiskeskuse ruume. Seda teevad maleva noored tasuta. Noortel aitas MAlgatust korraldada Aktiviseerimiskeskuse kultuurtöö peaspetsialist Janne Karu.
Malev toimib Voorel poolteist nädalat. Kerli sõnul on tal juba praegu kahju, et üle poole ajast on möödas. „Siin on tõesti vahva ja põnev ning igav pole mul veel kordagi olnud,“ sõnas tüdruk. Noortele tuleb sel nädalavahetusel külla Tartu malev ning nädala pärast oodatakse enda juurde MTV Eesti esindust. Tegevust ja lusti jätkub noortele Voorel veel nädalaks.
18. juulil toimub maleva lõpetamine ning sõidetakse tagasi kodulinna.
EILI KOITLA
