Teisele kohale tuli Saduküla põhikooli võistkond (Maario Vinn, Triin Kiho, Kristjan Lepp ning Tanel Orumaa) ning kolmandaks Jõgeva Gümnaasiumi VIIId klass. Kolmandale kohale tulnud võistkonna koosseisu kuulusid Kristin Koppel, Viljar Lille, Angela Maasalu ning Angelika Vandler. Kokku saavad preemiareisile Pakri saartele sõita kuus paremat võistkonda, lisaks nimetatutele veel Jõgeva Gümnaasiumi VIIIa klassi, Mustvee Gümnaasiumi ja Laiuse põhikooli võistkond.
Võistlesid kaheksandate klasside õpilased
Tänavu võtsid üksteiselt mõõtu kaheksandate klasside õpilased. Küsimusi oli keemia-, bioloogia- ja geograafiavaldkonnast. Küsimused olid koostatud küll õpikute põhjal, kuid valiti siiski selliseid “pähkleid”, mis kirjas mitte kohustuslikus programmis, vaid lisamaterjalides.
Noored pidid teadma näiteks äädikhappe, C-vitamiini ja söögisooda E-koode, oskama määratleda, millistes loodusvööndites elavad näiteks aara, koiott ja pesukaru või millistel mandritel kasvavad looduslikult pöök, aaloe, tsuuga ja mitmed muud taimed. Ühe ülesandena pidid õpilased teadma, et aine, mis on värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas ja lahustub hästi vees, on vesinikkloriid. Aine nimetuseni aitas viktoriinis osalenuid jõuda ka teadmine, et aine vesilahus kuulub maomahla koostisse ning selle aine sool on tuntud looduses kivisoolana.
Igast valdkonnast esitati kümme küsimust, kokku oli võimalik saada maksimaalselt üheksakümmend punkti. Parim võistkond kogus 51,5 punkti, seega võib öelda, et küsimused olid tänavu üsna parajad pähklid. Viimaseks jäänud võistkond kogus 19 punkti.
Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja ja ürituse ühe korraldaja Helve Orusalu sõnul kasvas teadmiste proovile panemine välja geograafia viktoriinist, erinevatel aastatel on viktoriinide temaatika olnud pisut erinev samuti osavõtjate iga. Traditsiooniline on aga see, et osaleda saavad põhikooli õpilased üle maakonna, kellest parimad ainetundjad enne koolisiseselt välja on selgitatud.
Traditsioon juba 13 aastat
Viktoriin toimub alati mais, Helve Orusalu mäletamist mööda tänavu juba 13. aastat järjest Jõgeva Gümnaasiumis, sest Jõgevale on noortel kõige mugavam kokku sõita.
Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektiga, nii on lapsed saanud läbi aastate käia preemiareisidel Osmussaarel, Hiiumaal, Riias ja Peterburis. Üritust toetas ka Jõgevamaa Keskkonnateenistus.
Varasematel aastatel on küsimused koostanud põhiliselt Puurmani kooli endine direktor Toomas Annuk, tänavu tegid selle töö ära Jõgeva Gümnaasiumi maateaduse õpetaja Helve Orusalu, sama kooli keemiaõpetaja Ulvi Tiisler ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Silja Võsaste.
Teisele kohale jõudnud Saduküla noored rääkisid, et nende koolis võistkonna kokkupanemisega probleeme polnud: kuna klassis on vaid kaheksa õpilast, ei olnud valiku tegemine kuigi raske. Informatsiooni ürituse kohta saadi õpetajalt, kuid noored panid ka ise meeleldi oma teadmisi proovile. Elevust tekitas Saduküla õpilastes küsimus lipu moodi mändide kohta. Saduküla võistkond hindas kõige keerulisemaks bioloogiaküsimusi, keemia “pähklid” olid nende sõnul aga üsna lihtsad.
Võitjad Palamuselt hindasid aga kõige raskemaks just keemiat. Palamuse noored ütlesid, et neid ärgitas võistlema tulema just õpetaja, ise poleks nad seda ette võtnud. See, et tuli esikoht, oli aga noortele tore üllatus.
EVA KLAAS
