Möödunud nädalavahetusel Jäneda talupäevadel kingiti alternatiivtalunikest hõbemedali võitnud Pruulide perele majaseinale kinnitamiseks mõeldud mälestusplaat ja 6000 krooni preemiaraha põllumajandusministeeriumilt. “Selle raha eest kavatseme osta videokaamera, millega saaksime jäädvustada talutööde argipäevi ja ehk teha ka mõne õppefilmi. Ise filmida on kindlasti odavam kui film tellida,” märkis peremees Riho Pruuli. Tema sõnul kavatseb konkursil võidukalt osalenud talupere ka ühe peo maha pidada. “Alustasime talupidamist 1988. aastal ja teadaolevalt esimesena Jõgevamaal. Niisiis võib öelda, et tippu jõudmiseks kulus 18 aastat. Küsimusele, mis talus kõige raskem ja pingelisem on olnud, ei saagi ühest vastust anda. Kogu ettevõtmist tuleb käsitleda kui asjade kompleksi. Tähtis on tunda majandust, teha õigeid otsuseid. Samuti peab arvestama ka poliitilist tasandit ning julgema riskida. Ma olen EPA-s ökonoomikat juurde õppinud, sest ilma planeerimise ja analüüsita tänapäeval toime ei saa,” rääkis Pruuli.
Kaasiku talus on pidevalt tegeletud taimekasvatusega 0,5?1-hektarilisel pinnal. “Suurimaks pinnaks oli 10-hektariline sõstraistandus, mille nüüdseks oleme likvideerinud. Praegu kastame talu puukoolis istikuid, mida on seitsekümmend erinevat nimetust ja üle kahesaja sordi. Ploome on näiteks kakskümmend viis ja sireleid neli sorti. Rohkesti tähelepanu oleme pööranud astelpajule, mida oleme aastas tootnud tavaliselt 10 000?15 000 taime. Vähemlevinud puudest kasvavad meil punased kased ja püramiidtammed ning punaselehelised tammed. Lemmikpuid pole, sest kõik omad lapsed on armsad,” rääkis Kaasiku talu peremees. “Istikute müümisega tuleb vahel päris kaua oodata. Näiteks inimesele, kes tahab ilusat istikut, tavaliselt kahe või kolme aastast istikut müüa ei saagi, sest need on alles väikesed,” märkis ta.
Kaasiku talu hooned on valminud sotsialismiajal, kui siin veel kapsaid, kurke ja kartuleid kasvatati. Talutöid aitavad teha ka lapsed Tuuli, Birgit, Miina ja Maia ning sageli käivad abiks ka naabripoisid.
Üheks võimalikuks tulevikuplaaniks peab Riho Pruuli energiavõsa kasvatamist, millel tema arvates ehk 10?15 aasta möödudes perspektiivi on. “Ka tänapäeval kasutakse Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes arenenud Euroopa riikides kütmiseks ju vilja, mis on kahtlemata odav.”
Pruulide talumajapidamist konkursi eel külastanud Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles: “Minu arvates on selles talus põllumajandustootmine põhjalikult läbi mõeldud, tegeletakse sellega, mida osatakse ja mis endale ka meeldib.”
JAAN LUKAS
