Paremad liiklusetundjad maalisid hoiatuskirju

Siimusti algkooli esine ülekäigurada sai selle nädala alguses mõned väikesed täiendused. Kooli poolt rajale suunduja saab nüüd kõnniteelt lugeda kirja „Peatu! Kuula! Vaata!”, vastaspoolelt tulija hoiatust „NB! Sinu ees on sõidutee!”. Hoiatuskirju maalisid esmaspäeval Siimusti algkooli neljanda ja viienda klassi paremad liiklusetundjad.

 

Paremad liikluse tundjad selgitati välja viktoriini käigus. Selle viis läbi Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo noorsoopolitseinik Kirly Kadastik. Viieteistkümne küsimuse hulgas oli kergemaid ja raskemaid. Näiteks küsimusele, missuguses vanuses lapsed satuvad kõige sagedamini liiklusõnnetustesse, vastas enamik võistkondi, et 10-12-aastased. Põhjenduseks pakkusid nad asjaolu, et selles vanuses lapsed arvavad end juba kõike oskavat ning hakkavad näiteks jalgratta seljas igasuguseid trikke ja rumalusi tegema.

Õige vastus oli siiski, et kõige ohustatumad on 7-9-aastased lapsed, sest noorematel hoiavad vanemad ja lasteaiapersonal hoolikalt silma peal, vanemad on aga koolis juba piisavalt liiklusõpet saanud — eriti need, kes omandanud jalgrattaloa.

Noorsoopolitseiniku viimase küsimuse „Mis on hädaabitelefoni number?” peale kerkisid aga laste käed nii kiiresti, et isegi kaks võistkondi jälginud õpetajat kaljukindlalt öelda ei osanud, kes vastamissoovi esimesena avaldas. Loomulikult teadsid kõik ka õiget numbrit. Et enne viimast küsimust oli kahe parema võistkonna seis olnud viigiline (kumbki oli kogunud viis õiget vastust), otsustas Kirly Kadastik, et absoluutset võitjat välja selgitama ei hakatagi, vaid võitjale mõeldud kirjade maalimise aktsioonis saavad osaleda kaks paremat võistkonda.

Uudishimulikke jätkus

Maalimiseks oli seda ettevõtmist, tõsi küll, raske nimetada, sest kirjade tekitamiseks kõnniteele olid Kirly Kadastikul kaasas suured šabloonid ja valge aerosoolvärv. Ent isegi seesuguseid abivahendeid kasutades nõudis töö mõningaid oskusi. Näiteks tuli tee kõigepealt lehe- ja muust prahist päris puhtaks harjata. Et värv laiali ei läheks, tuli aga šabloon tihedalt vastu teed suruda ning värvi mitte väga palju korraga peale lasta.

„Käige tähed pärast veel teist korda värviga üle, siis püsivad need kauem,” õpetas Kirly Kadastik.

Tee ääres askeldavaid lapsi ja mundris politseinikku nähes võtsid möödasõitvate autode juhid kiirust kõvasti maha ning kiikasid uudishimulikult aknast välja — et mida seal siis nüüd õige tehakse? Ka koolimaja akendel oli kõvasti uudistajaid, sest parasjagu oli kätte jõudnud vahetund. Agaramad tulid suisa õue asja kaema.

„Kuidas teie meelest on?” küsis noorsoopolitseinik, kui šabloonid tee pealt ära said korjatud.

„Lahe!” vastasid lapsed. „Aga hais on küll rõve!” lisasid mõned, sest aerosoolvärv oli tõesti väga vänge lõhnaga. Paraku pidi noorsoopolitseinik värvi järele haisevad šabloonid siiski oma autosse paigutama. Loodetavasti ei saanud ta autoga sõites narkojoovet…

Ise tehtust rohkem abi

Sõiduteel valitseva ohu eest hoiatavaid kirju on sel sügisel kõnniteele maalida saanud ka Adavere Põhikooli ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased. Möödunud aastal võeti sama aktsioon ette Jõgeva Gümnaasiumis ja Ühisgümnaasiumis.

„Võtsime selle idee üle Tartu kolleegidelt, kes on sellist asja koostöös maanteeametiga teinud juba seitsmel-kaheksal aastal ning just koolides, mis asuvad suuremate teede läheduses,” ütles Kirly Kadastik. „Adaveres tegimegi hoiatuskirjad näiteks Tallinna-Tartu maantee äärde.”

Noorsoopolitseiniku arvates aitavad sellised kirjad juhtida laste, aga miks mitte ka täiskasvanute tähelepanu sõiduteel valitsevatele ohtudele. Ning kui lapsed ise neid kirju teha on aidanud, küllap võtavad nad neid siis tõsisemalt ning juhivad nendele ka oma kaaslaste tähelepanu. Kui kaua kirjad aga ilma meelevallas ja jalataldade all vastu võiksid pidada?

„See oleneb asjaoludest,” ütles Kirly Kadastik. „Tartus näidati mulle kahe aasta vanuseid kirju, millest osa tähti veel täitsa hästi säilinud olid.”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus