Pankurid jagasid ettevõtjatele nõuandeid

Esmaspäeval olid Jõgeva kultuurikeskusse kutsutud kohalike ettevõtjate, kahe suurema panga ja tööturuameti ning tööinspektsiooni esindajad.

Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev arvas üritust avades, et praegusel keerulisel ajal on sellised mitmepoolsed kokkusaamised vajalikud, et aidata leida tekkinud probleemidele lahendust. „Ükski probleem ei saa olla nii suur, et enam seda lahendada pole võimalik,” sõnas linnapea.

Laili Hein Swedbankist lausus, et tema eesmärgiks on selgitada ettevõtjatele, millised on nende võimalused laenu saamiseks praeguses keerulises majandusolukorras. Heina sõnul on ettevõtjate hulgas levimas arvamus, nagu pangad ei tahakski ettevõtetele raha laenata. Samuti tahtvat pangad välja antud raha kiiresti tagasi saada ja lõppema hakkavaid laene pikendada ei taheta. Väidetakse sedagi, et raha on laenaja jaoks väga kalliks muutunud. 

Laene hea meelega ei pikendata 

Laili Heina kinnitusel ei saa esimese väitega üldse nõustuda, sest näiteks 2008. aasta teisel poolaastal andis Swedbank ettevõtetele välja 10,6 miljardi krooni väärtuses laenuraha. Pigem on probleem selles, et enam väga laenama ei kiputagi. Hein soovib, et oleks vaid investeeringuid vajavaid projekte, mida ettevõtjad ellu viia püüaksid.

Laenude pikendamise kohta lausus panga esindaja, et hea meelega pangad laene pikendada ei soovi. Umbusklikuks muudavad pankasid laenude pikendamisel eelkõige kinnisvaralaenud. Samuti võib probleeme tekkida arvelduskrediidiga. Üldjuhul annab pank ettevõttele arvelduskrediiti 50 protsendi ulatuses ettevõtte keskmisest kuukäibest. Viimasel ajal on ettevõtete käibed oluliselt langenud. Samas nõustus Laili Hein sellega, et laenuraha hind on tõepoolest tõusnud.

Hein näeb pankade jaoks jätkuvalt probleemse valdkonnana kinnisvaraarendust, mis omakorda seab löögi alla ehitusmaterjalide tootjad. Lisaks prognoositakse tänavu suuremaid probleeme autotranspordi sektoris. Muresid jagub ka teenindussektorisse ning esimesed eksportööridki on raskustesse sattunud.

Hein tõdes, et laenu tingimused ettevõtjate jaoks on karmistunud ja ta usub, et nii odavat laenuraha, nagu veel mõni aeg tagasi oli võimalik saada, edaspidi enam välja ei anta. Samuti pani Hein ettevõtjatele südamele, et nad laenu soovides pangale esitatavad projektid ise väga põhjalikult läbi analüüsiksid. Sedasama tehakse ka pankades ning seetõttu läheb reaalse laenuraha kättesaamiseni varasemast rohkem aega. 

Üheskoos lahendusi otsima

SEB Jõgeva kontori direktor Tiina Ereb lausus, et tahab arutleda olukorra üle, kuhu koos ettevõtjatega on satutud. Olukorras, kus ettevõtete müügikäibed ja kasumimarginaalid on langenud, võib laenuraha tagasimaksmine osutuda raskeks või kohati lausa üle jõu käivaks.

Praeguse seisuga on SEB-l umbes 45 000 äriklienti, enamiku neist moodustavad väikesed ettevõtted müügikäibega kuni kolm miljonit krooni aastas.

Keskmise suurusega ettevõteteks loetakse 3-20-miljonilise aastakäibega ettevõtted ning suurte hulka liigituvad üle 20 miljonilise müügikäibega ettevõtted.

SEB on välja andnud 29 miljardi krooni väärtuses laene, neist 90 protsenti pikaajalisi ja 10 protsenti lühiajalisi laene. Tiina Erebi sõnul ei saa pangas iga päev arutleda mitte selle üle, kuidas rahastada uusi äriprojekte, vaid hoopis selle üle, kuidas saada hakkama ettevõtete praeguse maksekoormusega. Enamikul ettevõtetel väheneb müügikäive, samuti napib ostjaid ning seetõttu ollakse hädas võetud laenude tagasimaksmisega. Just seetõttu kutsus Tiina Ereb ettevõtjaid pangaga tihedalt suhtlema, et üheskoos tekkinud probleemidele lahendust leida.

Ettevõtjate poolelt küsis Kalmer Lain, kui palju on pankadele esitatud läbivaatamiseks selliseid projekte, mis aitaksid luua uusi töökohti. Paraku sai ta vastuseks, et selliseid projekte hetkel töös ei ole. 

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus