Pallase jälgedes käijad Alveri muuseumis

Betti Alveri muuseum on kahenädalase suvepuhkuse järel üleeilsest taas avatud. Kunstihuvilistel on nüüd jälle võimalus näha Konrad Mägi Ateljee näitust Bettile külla”, mis avati juba juuli alguses ning mis jääb üles augusti lõpuni.

Eesti kunstiklassiku Konrad Mägi nime kandev ateljee on Tartus tegutsenud 1988. aasta sügisest. Kui varem tegutses see kunstiühingu Pallas tiiva all”, siis tänavu kevadel moodustati vabaakadeemia haldamiseks Konrad Mägi Ateljee Selts, kuhu kuuluvad enamjaolt ateljee vilistlased. Stuudiot on juhendanud põhiliselt Kaja Kärner (tema on nüüdseks meie hulgast lahkunud) ja Heldur Viires, neile on abiks olnud Lembit Saarts ja Tõnis Paberit. 24 aasta jooksul on ateljees maalimas käinud umbes sada inimest. Enamik neist on aktiivselt maalimas käinud neli-viis aastat.

Tavaks on kujunenud Konrad Mägi Ateljee iga-aastased kevadnäitused Tartu Ülikooli Raamatukogus. Ühisnäitustega on esinetud ka mujal. Paljudel vilistlastel on olnud juba isikunäitusi (sealhulgas välismaal, nagu Margus Meinartil, Andres Sütevakal jt), osa neist on kunsti edasi õppinud ning töötavad nüüd õppejõudude-õpetajatena nagu Peeter Krosmann ja Katrin Tukmann, või hoopis raamatukujundajatena nagu Andres Rõhu.

Järgib mööndusteta

“See väike ateljeekool on nüüdseks püsinud 24 aastat Eesti jaoks tavatult kõrgel tasemel,” ütles näituse avamisel Konrad Mägi Ateljee Seltsi kuuluv kunstnik ja luuletaja Indrek Hirv. “Konrad Mägi Ateljee on ka ainus kunstiõppeasutus Eestis, mis jätkab mööndusteta kunagise Pallase kõrgema kunstikooli traditsioone. Mõni teinegi on väitnud, et teeb seda, ent pole olnud selles nii järjekindel.”

Konrad Mägi Ateljee vilistlase, praegu samuti KMA Seltsi kuuluva Külli Trummali sõnul maalitakse ateljees tõepoolest omaaegsete pallaslaste kombel: st prantsuse natuuriõpetusest lähtudes ning värvile ja valgusele keskendudes. Kusjuures maalitakse üksnes loomulikus valguses, mistõttu ateljees tuleb käia hommikupoolikuti. See nõuab stuudiolastelt, kes üldjuhul mingi ametitööga hõivatud, head kombineerimisoskust.

“Eriti hämmastav on aga stuudio juhendaja Heldur Viirese vitaalsus: ta on juba 85 aastane, ent tegeleb iga päev oma õpilastega,” ütles Külli Trummal.

Heldur Viires kinnitas, et teda hoiab hea tervise juures ateljees valitsev suurepärane vaimne mikrokliima, mille on kujundanud ühelt poolt paiga ajalooline taust (ka Konrad Mägi maalis omal ajal samas ruumis!), teisalt inimesed, kes seal viibivad.

“Inimesed, kes ateljeesse maalima tulevad, on enamasti väljakujunenud isiksused, kes on juba mingil alal profid,” ütles Heldur Viires. “Nad moodustavad koos ühise energiavälja ning õpivad mitte ainult juhendajalt, vaid ka üksteiselt. Ateljees valitsev õhkkond lummab tegelikult meid kõiki, kaasa arvatud modelle, kes meile poseerimas käivad.”

Omamoodi idealistid

Heldur Viirese sõnul ei tule mõnel aastal ateljeesse ühtegi uut inimest, mõnel aastal tuleb neid jälle ülearu. Kedagi tagasi ei saadeta, vaid lastakse toimida loomulikul sõelal: juhutulijad kaovad niikuinii esimese paari nädala järel ära. Need, kes tulnud tööd tegema ja sihti silme ees näevad, jäävad.

“Nii mõnigi stuudiolane on tahtnud noorena kunstnikuks saada, aga pole kunstikooli sisse saanud. Nüüd, mil elu järjel ja lapsed suured, saavad nad oma unistuse teoks teha,” ütles Heldur Viires.

Indrek Hirve sõnul on need, kes Konrad Mägi Ateljeesse maalima lähevad, omamoodi idealistid: nad on valmis aega ja raha panustama, ehkki teavad, et see, mida nad õpivad, ei hakka neile kunagi midagi sisse tooma. Ateljee ise on aga Indrek Hirve sõnul osa eesti kultuuripärandist, mis väärib kaitsmist ja hoidmist.

Konrad Mägi Ateljee aitab säilitada mälestust eesti maalikunsti hiilgeajast, mis lõppes Tartu põlemisega 1944. aastal,” ütles Indrek Hirv.

Betti Alveri muuseumi näitusel astub üles 14 autorit: Katri Ottan, Allan Gulli, Evi Gailit, Alo Aarsalu, Külli Trummal, Koidu Laur, Lemme Haldre, Maris Tuuling, Katrin Moora, Mare Säkk, Angela Reidla, Andres Rõhu, Kati Erme ja Mailis Toompuu. Näituse koostas ja kujundas Heldur Viires. Kes muuseumi läheb, võib tõdeda, et seal lehvib praegu tõesti pallaslik vaim.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus