Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks on üle Eesti plaanis rajada saja tamme tammikuid. Palamusel pandi juubelitammik kasvama juba üleeile. Vajaliku istutusmaterjali annetas Palamuse puukooli omanik Jaak Rillo.
Kui Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva toimkond on soovitanud tammikuid istutada vabariigi juubeliaastal ning alustada puude ettekasvatamist tõrude muldapanekust, siis Palamusel otsustati teha teisiti: panna viie-kuueaastased tammed mulda juba kolm aastat enne juubelit.
“Siis on puud juubeliaastaks juurdunud ja kenas kasvujõus,” ütles Palamuse puukooli omanik Jaak Rillo.
Juubelitammiku rajamine oligi tema idee ja enda kasvatatud puud loovutas ta tammiku jaoks tasuta. Vallavalitsuse ülesandeks jäi istutamiseks sobiva koha otsimine. Valik langes enam kui hektari suurusele alale Staadioni tänava lõpus, kus kunagi laiusid biotiigid. Need on nüüdseks kinni aetud.
Tammiku istutamisel lõid kaasa 22 Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 5.-12. klassi õpilast, kooli direktor Kuuno Lille ja õppealajuhataja Tiina Luige ning mõned Palamuse vallavalitsuse ametnikud. Jaak Rillo ja vallavalitsuse maakorraldaja Aivar Kolberg olid eelmisel päeval ära teinud eeltöö ning tähistanud puude potentsiaalsed kasvukohad tugikeppidega. Tammikut rajama tulnutel polnudki siis muud, kui kepi juurde auk kaevata, puuke kasvama panna ning nööriga toe külge siduda. Õiged töövõtted näitas õpilastele ette Jaak Rillo.
“Puude vahekauguseks jäi kaheksa kuni kümme meetrit, nii et kasvuruumi peaks neile jätkuma,” ütles puukooli omanik. “Arvestasime puude kohti määrates ka tuulekoridoridega.”
Et biotiikide ala oli omal ajal kruusaga täidetud, siis vaataski mitmel pool kaevates vastu puhas kruus. Ent Jaak Rillo oli koos puudega kodunt kaasa võtnud ka kompostmulda, millega kruusasemaid istutusauke täita.
“Tamm on tugev puu: kui talle algul kompostmulda panna, ajab ta juure tasapisi päris sügavale,” ütles Jaak Rillo.
“Guinnessi rekord”
Kui nemad Aivar Kolbergiga olid arvestanud, et tammiku istutamine võiks aega võtta mitu tundi, siis tegelikult said puud mulda vähem kui tunniga.
“See on ilmselgelt Guinnessi rekord saja tamme istutamises,” sõnas gümnaasiumi direktor Kuuno Lille muiates.
“Ütle veel, et tänapäeva noored ei oska ega taha tööd teha! Nende laste pealt, kes siin on, see küll välja ei paista,” kiitis Jaak Rillo.
Kuuno Lille tõdes, et pigem pole koolil lastele niipalju tööd anda, kui nood tahaksid. Tammikut istutamagi oleks meeleldi tulnud veel paarkümmend õpilast.
Kasvama pandud puukesed vajavad muidugi ka kastmist. Selle töö lubas Jaak Rillo ise ära teha.
“Panen veemahuti traktori peale ja kastan puud voolikust üle. Nii suurel maa-alal pole mõtet kastekannudega ringi traavida,” ütles puukooli omanik.
Vallavanem Urmas Astel tänas noori tammiku rajajaid ning kostitas neid kommide ja limonaadiga. Tänulik oli ta ka Jaak Rillole, kes ilusa ideega lagedale tuli ning puud annetas.
“Vanade biotiikide ala tundus olevat tammiku jaoks sobivaim paik,” ütles vallavanem. “Vald niidab seda ala niikuinii, seega ei too tammik meile juurde mingeid lisakohustusi.”
Maa vallale tagasi
Tammikualune pind kuulub praegu siiski mitte vallale, vaid ASile Emajõe Veevärk: see on nimelt osa tosin aastat tagasi rajatud reoveepuhasti juurde kuuluvast kinnistust. Kui tekkis vajadus puhasti koos kinnistuga ASile Emajõe Veevärk üle anda, siis ei tahtnudki veefirma tegelikult kogu maa-ala endale saada. Paraku polnud tookord aega kinnistut kaheks mõõtma hakata ja nii läks vee-ettevõttele ka vana biotiikide ala.
“Nüüd laseme kinnistu siiski kaheks mõõta ja taotleme tammikualuse maa vallale tagasi,” ütles Urmas Astel. “Tulevikus paigaldame tammiku juurde ka väikese tähise.”
Nii mõnelegi lapsele oli esimene üleeile istutatud tamm üldse elu esimene omaistutatud puu.
“Mina ei ole tõesti varem ühtegi puud istutanud,” ütles viiendas klassis õppiv Alyce-Amilya Ukrainski.
“Ja vaata, kui tore, et see esimene oli kohe tamm: see on ikka suursugune puu,” sõnas Alyce-Amilyaga paaris tööd teinud vallavalitsuse noorsootöötaja Ellen Kliiman. “Mina istutasin esimese puu millalgi esimeses-teises klassis ja see oli kastan. Küllap mõistavad noored alles aastate pärast, kui tähtsat tööd nad siin täna tegid. Ja kui ilus see üldse on, kui oled kusagile puid istutades endast jälje jätnud.
Ka Jaak Rillo mõtles tammiku jaoks puid annetades endast jälje jätmisele. Tal on nimelt plaanis oma puukool peatselt pere noorematele tegijatele üle anda.
“Siis on tore mõelda, et olen oma tegemistest siiski mingi jälje maha jätnud,” ütles Jaak Rillo.
Riigikantselei koduleheküljel olevas saja tamme tammikutest kõnelevas loos on öeldud, et tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seonduvad mitmed legendid, rituaalid ja uskumused. Tamm on tugevuse ja kestvuse sümbol ja tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saab igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku ja teha väärika kingituse Eestile.
RIINA MÄGI
