Vaid poolteist aastat Kalev Kajaku käe ja SK 10 Premium nime all treeninud kümmekond Palamuse Gümnaasiumi neidu on oma lühikese jalgpallikarjääri jooksul saavutanud esikohti maakonnas ja vabariigis ning suur osa neist on ka omavanuste koondise kandidaadid.
iii
Pea viisteist aastat Tartus SK 10 poiste võistkonna treenerina töötanud Kajak sattus Palamusele poolteist aastat tagasi, esialgse eesmärgiga jätkata samuti noormeeste treenimist. Lisaks poistele liitusid trenniga ka mõned õrnema soo esindajad. Varsti levis uudis tütarlaste jalgpallitrennist Palamuse koolis kulutulena ning treeningrühmaga liitus järjest rohkem neide. Poolteise aasta jooksul on trennist läbi käinud mitmed huvilised, kuid mitte kõik pole jalgpalli juurde jäänud. “Põhiprobleemiks on püsivuse ning ka perekonna heakskiidu puudumine,” nentis treener, kellele paljud trennist lahkunud tüdrukud on tunnistanud, et ei saa trennis käia vanemate keelu pärast. “Samas ei saa ma mõnedest noortest, kes eelistavad jalgpallitrennile bussipeatuses jõlkumist, üldse aru,” tõdes Kajak, kinnitades, et iga mängutüdruk on kuldaväärt.
“Eestis ei saa Lääne-Euroopa jalgpalivõistkondade kombel tüdrukute vahel valida, kes jääb ja kelle viskame tiimist välja,” lisas treener. Siiski on võistkonna põhituumik alles jäänud.
Nii nagu tüdrukutele, kes alustasid pea kaks aastat tagasi jalgpalliga tegelemist, on see ka treenerile uus väljakutse, sest ta pole varem tütarlapsi treeninud. “Poistega on lihtne, kui ikka midagi ei meeldi, ütled otse välja ja asi lahendatud. Tüdrukutega on keerulisem. Naisterahvad on salakavalamad ja tihtipeale jätavad nad arvamuse enda teada ning alles hiljem tekib mingi konflikt nii-öelda vanade asjade pärast,” tunnistas Kajak, lisades samas, et senimaani pole tal tüdrukutega ületamatuid raskusi ja tülisid ette tulnud. “Eks mõningaid eriavamusi ikka tekib, kuid siiamaani oleme kõik suutnud ära lahendada. Me saame omavahel hästi läbi, on tunda, et tüdrukud on mind usaldama hakanud,” rääkis treener.
Ka neiud on temaga rahul. “Teda saab usaldada ning ta õpetab hästi, kuigi vahel me ei saa aru, mida ta meilt nõuab või miks ta nii palju nõuab,” iseloomustasid nad oma treenerit
Parim väravakütt Palamuselt
Trennid toimuvad viis korda nädalas, mis teeb nädala jooksul umbkaudu kümme tundi. Alguses nõudsid neiud, et trennid toimuksid poistest eraldi, kuid praegu treenitakse siiski koos.
“Koos ongi huvitavam, poisid õpetavad meid ning nende vastu on parem mängida, areneme ise ka sedasi paremini,” kinnitasid tüdrukud.
“Minu arvamus on see, et inimene õpib ujuma, kui ta vette visata. Sama on ka jalgpallis. Olen neid algusest peale kirja pannud igale võimalikule võistlusele, selleks et nad saaksid uusi kogemusi ning tiimitöö sujuks,” selgitas treener. Esimesel aastal olid tüdrukud Kajaku sõnul nii öelda “peksupoisid“, kuid nad ei jätnud jonni ning ei visanud pärast kaotusi jalgpallisaapaid nurka.
Pärast pool aastat treeninguid osaleti maakonna karikavõistlustel, mis ka võideti. Sel sügisel osaleti vabariiklikul koolinoorte jalgpallivõistlusel Raplamaal, kus teised võistkonnad samuti SK 10 Premium naiskonna paremust tunnistama pidid. Möödunud aastal olid tüdrukud samal võistlusel kuuendad, Eesti meistrivõistlustel jäädi siiski napilt neljandaks.
“Kaotasime kolmanda koha ainult ühe punktiga. Olime kohamängus 3-0 ees, kuid enne lõppu andsime eduseisu käest ning mäng lõppes viigiga,“ rääkis treener, kelle sõnul jäi pjedestaali koht kättesaamatuks pelgalt kogemuste puudumise tõttu. Siiski krooniti Eesti meistrivõistluste hooaja parimaks väravakütiks Palamuse neiu Cathreen Selgis. Treeneri sõnul on kuuele SK 10 Premium tiimi tüdrukule silma peale pannud ka Eesti koondise treenerid.
Materiaalse ja moraalse toetuse puudus
Juba käidud mängimas ka võõral pinnal. Selle aasta juulis käidi koos Läänemaa neidudega Prantsusmaal Bordeax’s. Tihedas konkurentsis suutsid Palamuse neiud välja võidelda B-finaali võidu. Järgmisena loodab treener viia võistkonna Rootsi turniirile ning viia seal läbi ka korralik treeninglaager.
Kõik välislähetuse kulutused on mängijad senimaani pidanud kinni maksma omast taskust. “Kahju, et nii tulemuslikele noortele omavalitsusest toetust ei leita. Hea seegi, et neil endil on võimalus kulud katta,” nentis Kajak. Veel kurtis mees, et kool võiks jalgpallineidudele natuke rohkem tähelepanu pöörata ning vastutulelikum olla. “Me ei saa saalitreeningutel väravaid kasutada, sest kooli juhtkonna meelest jäävad need kehalise kasvatuse tundides ette,” selgitas Kajak, osutades maadlusmattidele, mis asendavad jalgpalliväravaid. Ka tüdrukud kurtsid, et mõnede nende õpetajate arvates pole tüdrukute koht jalgpalliplatsil ning neisse suhtutakse mõnikord halvustavalt.
Siiamaani pole tüdrukud end sellest häirida lasknud ning naudivad jalgpalli täiel rinnal. “Palliplats on hea koht väljaelamiseks,” kinnitas Annaliis Strigin. Enamik neidudest soovib kunagi jalgpalliga elatist teenima hakata. “Tahan jõuda jalgpalliga nii kaugele kui võimalik,” kinnitas ründaja Cathreen Selgis. Täna mängivad neiud saalijalgpalliturniiril Lähtel ning nende kindel soov on see võistlus võita. “Vähemaga me ei lepi,“ kinnitasid neiud üksmeelselt.
iii
EILI KOITLA
