Ise päev otsa laadaplatsil tatsanuna mäletan, kuidas igal järgmisel ringil üha keerulisem püsti jääda oli, sest pind jalge all muutus üha püdelamaks. Tõeline action algas aga siis, kui laadamüüjate murule pargitud autod üksteise järel lahkuda üritasid: kes esimesel katsel ise välja pääses, oli kõva tegija, paljud jõudsid aga auto poole rattani porri kinni sõita, enne kui nad välja lükati või traktoriga välja veeti. Minema said lõpuks kõik, pargi alla või parklatesse ei jäänud kedagi, aga paraku oli pilt, mis aleviku südames järgmisel päeval avanes, üpris masendav.
“Siin, pargi all olid järgmisel hommikul sellised vaod sees, et pane või kartul maha,” meenutab Palamuse Lions-klubi liige Heili Nigulas talgupäeval innukalt reha liigutades.
“Ja kes selle siis ikka korda peab tegema kui mitte meie ise,” lisab Palamuse Vallavara bussijuht Helmut Nigulas ja selgitab n-ö tehnoloogiat:
“Kõigepealt riisume roopad rehadega üles, tasandame labidaga ära, külvame muruseemne maha ja lõpuks laseme rulliga üle.”
“Näe, Kägo on ikka õige mees, pani rullile vee ka sisse ? see andis oma sadakond kilo raskust juurde,” kiidab vallavanem Urmas Astel massiivset mururulli vedavat Raimo Kägo.
Helmut pilgutab aga kavalalt silma ja ütleb, et varsti tehakse apteek lahti: apteegi-Hille läinud just siitsamast pargist koju riideid vahetama, et tööpostile siirduda.
“Nii et varsti võime minna apteeki oma usku kinnitama: ega see muru muidu kasvama ei lähe,” ütleb Helmut.
Tõepoolest: laadapäevaks tehtud Punsli eli laarist võib praegu veel midagi alles olla.
Partsi saadik
Laupäevakulistega on liitunud ka üks noor hallikirju kass. Küsimusele, kelle oma see on, vastavad talgulised, et Juhani. Kui küsin, missuguse Juhani, öeldakse:
“No Partsi ikka. Küllap ta saatis oma Miisu kontrollima, kas siin pargis ikka kõik joonde saab.”
Mispeale mul jääb üle ainult nentida, et Paunverest pole Lutsu vaim veel kuhugi kadunud…
Kui pargi all ringi vaadata, võib tõdeda, et juba esimesed poolteist tundi tööd on paiga ilmet kõvasti parandanud.
“Ega me peale pargi täna suurt rohkem jõuagi, aga tegelikult on terve aleviku “haavad” vaja “üle lakkuda”. Nii et laupäevakuid tuleb veel teha,” ütleb vallavanem.
“Kooli majandusjuhatajaga leppisime siiski kokku, et kooli staadioni äärse muru taastame alles kevadel, kui mätas on laagerdunud: siis saab karjamaaäkkega pinna siledaks tõmmata ja uue muru peale külvata,” lisab Palamuse Vallavara juhataja Enn Kivi.
Kui väljanäitus sai ilmataadi poolt hullusti kastetud, siis laupäevakut ta igatahes soosib: päike on väljas ja tööd teha on igati mõnus.
“Eks ta nüüd lase seda siluda, mis ta ise nädal tagasi oma hirmsas vihas kokku keeras,” nendib Urmas Astel.
Löök tasku pihta
Küsimusele, kas vihm laadakorraldajatele väga kõvasti rahakoti pihta lõi, vastab vallavanem, et natuke ikka.
“Külastajate arvu poolest kukkusime tagasi 2002. aastasse ? kuhugi vähema kui kümne tuhande peale ?, aga ettevalmistusi tegime ju tunduvalt suurema rahvahulga vastuvõtmiseks. Kas keegi müüjatest vihma tõttu tulemata jäi, ei oska öelda, platsimaksu keegi igatahes tagasi küsima ei tulnud.
Laadapäeval tuli lisakulutusi teha nelja autosid välja vedanud traktori peale ning nüüd muru taastamise peale, nii et kui ots otsaga kokku tuleme, on hästi, üle ei jää tänavu küll midagi,” ütleb vallavanem.
Viskame Asteliga kildu, et õigupoolest peaks keskkonnaminister tagasi astuma: kui ta koduvalla suurürituse ajaks õiget ilmagi organiseerida ei suuda, mida ta siis üldse suudab. Tõsise tooni peale tagasi minnes ütleb vallavanem aga, et kui seitsmest järjestikusest väljanäitusest ainult üks vihmane on, siis tuleb seda Eesti kliimat arvestades pigem ikka vedamiseks kui altminekuks lugeda.
Loodame, et tuleval aastal satub väljanäitus jälle päikeselise päeva peale. Ja et laupäevakuliste külvatud muru kenasti kasvama läheb.
RIINA MÄGI
