|
|
Palamusel kulmineerusid möödunud nädalavahetusel aleviku ja üksiti kohaliku koguduse esmamainimise 775. aastapäeva sündmused. Juubeliaasta lõpeb 20. novembril toimuva ajalookonverentsiga. |
Palamust, täpsemalt seal tegutsevat vaimulikku Theodoricust on esmakordselt mainitud paavst Gregorius IX poolt 20. novembril 1234 kirjutatud kirjas. Kui oli vaimulik, siis pidi olema olemas ka kogudus. Sestap saavadki kogudus ja alevik ühel ja samal aastal ühesuguse järjekorranumbriga aastapäeva pidada. Juubeliaasta kuulutati avatuks möödunud aasta 20. novembril ja see kestab tänavuse aasta sama kuupäevani. Pidustuste kulminatsioon oli ajastatud pärtlipäeva, st 24. augusti lähedusse sellepärast, et Püha Bartholomeus on Palamuse kiriku kaitsepühak.
Pidustuste reedeõhtusel avamisel andis juubelitoimkonna esimees, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann ülevaate Palamuse varasemate juubelite tähistamisest, Palamuse vallavanem Urmas Astel otsis aga humoorikas vormis vastust küsimusele, miks tervelt 2350 inimest ikka veel Palamuse vallaks nimetataval 210-ruutkilomeetrisel maalapikesel elada tahavad.
„Seni, kuni meil siin oma asju oma äranägemise järgi talitada saame, leidub ikka neid, kes siin elada tahavad — olgu siis Toompeal parasjagu milline võim tahes,“ ütles Urmas Astel. „Usutavasti elavad siin inimesed ka 775 aasta pärast ning tähistavad Palamuse esmamainimise tunduvalt suurema numbriga juubelit.“
Mõnigaid vastuseid vallavanema esitatud küsimusele pakkus ka samal õhtul estiletud veerandtunnine vaatefilm, mis tehti valla tellimusel valmis firmas Reklaamvideo ning mis annab põgusa ülevaate Palamuse ajaloost, kultuuritraditsioonidest ja majanduselust. Et pidustustel viibis hulk väliskülalisi Soomest, Saksamaalt ja Lätist, vaadati esilinastusel filmi ingliskeelset varianti. Eestikeelset jõutakse ju isekeskis vaadata veel küll ja küll.
Pärast filmivaatamist võeti ette käik Palamuse kalmistule, kus Palamuse Gümnaasiumi õpilase Piia Puuraidi ja Arne Tegelmanni esitatud kultuuriloolised dialoogid aitasid meelde tuletada mitme läheduses puhkava inimese kaalukaid teeneid selle paiga kultuurielu edendamisel. Hiljem oli kõigil võimalus jalutada küünaldest valgustatud kalmistul ning avaldada austust meie hulgast lahkunud teenekatele inimestele.
Kunstnikud ja muusikud</b>
Laupäeval jätkusid pidustused Palamuse kunstnike näituse avamisega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis ning kirikus toimunud juubelikontserdiga, millel Pärnu Linnaorkestri ees astusid üles Palamuse vallast pärit noored solistid Triinu Boutahir (klaver) ja Kadri Tegelmann (metsosopran).
Triinu Boutahir (neiupõlvenimega Kull) on lõpetanud H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud end Karlsruhe Riiklikus Muusikaülikoolis professor Kalle Randalu käe all. Praegu tegutseb Triinu vabakutselise pianisti ja pedagoogina. Kadri Tegelmann suundus pärast H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli lõpetamist Haagi Kuninglikku Konservatooriumi, kus ta praegugi Maria Acda lauluklassis teadmisi ja oskusi omandab.
Ehkki noored muusikud on lapsest saati tuttavad, pole nad kodukandi publiku ees koos kuigi palju esinenudki. Küll on nad andnud menuka kontserdi Saksamaal Husumis (seal tegutseb Palamuse Lions-klubi sõprusklubi) ja Jõgeva muusikakoolis: mõlemad on ka selle kooli kasvandikud. Idee korraldada Palamuse juubelipidustuste ajal kontsert, kus kodukandi rahvas mõlemat praegu võõrsil tegutsevat noort muusikut orkestri saatel kuulda saaks, käis välja Kadri isa Arne Tegelmann. Täis kirik ja publiku soe vastuvõtt näitas, et idee oli viljakandev.
„Kodukirikus laulda oli väga võimas elamus,“ ütles Kadri Tegelmann. „Lubasin, et annan endast 110 protsenti ja andsin ka. Kontserdi toetamise eest oleme tänulikud Eesti Kultuurkapitalile ja Palamuse vallavalitsusele.“
Järjepidevus
Pühapäeval panid pidustustele punkti pidulik jumalateenistus ja vanamuusikaansambli Tallinn Baroque kontsert kirikus. Jumalateenistusel teenisid EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nugaga kaasa Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, EELK Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann, organist Anu Piiskoppel, külalissolistid Soomest Leena Kotka ja Timo Köntti ning kontsertmesiter Lasse Vahtola. Pärast teenistust istutati kiriku juurde juubelitamm ning pakuti pastoraadi ehk praeguse rahvamaja saalis kirikukohvi.
„Nii auväärne juubel peaks Palamuse inimest ajendama mõtlema oma juurtele, sellele pagasile, mida tal on kaasa võtta kodupaiga minevikust,“ ütles peapiiskop Andres Põder. „Palamuse on pälvinud küll väga suurt tähelepanu seoses siit pärit menukirjanik Oskar Lutsuga, ent tegelikult on Luts ja „Kevade“ ainult episood selle paiga pikas ja väärikas ajaloos. Asjaolu, et Palamust on mainitud esimest korda just seoses vaimulikuga, peaks tekitama siinsetes inimestes uhkustunnet selle üle, et nad on pärit paigast, kus on peetud oluliseks pühadust, vaimseid väärtusi.“
Palamuselt pärit poliitik ja riigiametnik Meelis Paavel tõdeski, et kodupaiga pikk ajalugu ajendab teda mõtlema oma juurtele.
„Minu juured on nii kõvasti kodukandi mullas, et ükski vägi pole mind senini siit päriselt ära viia suutnud,“ ütles Meelis Paavel. „Tõsi, minuvanuseid koolikaaslasi pole siia kuigi palju jäänud. Samas on siia mujalt tulnud palju inimesi, kes selle paiga kui päriskodu omaks võtnud. Küllap on Palamuse väärtused mõnikord siis mujalt tulijaile nähtavamad kui kohalikele.“
Majandusgeograafina juhtis Meelis Paavel tähelepanu sellele, et Palamuse kui ajalooline kihelkonnakeskus on halduskeskus ka tänapäeval ning et siin on säilinud ajalooline teedevõrk. Kõige õnnetumad olevat tema sõnul need paigad, kus nõukogude ajal keskus kunstlikult teise kohta tõsteti ning sellega ajalooline järjepidevus ja kodupaigatunne lõhuti. Palamusel on need alles.
