Palamuse klaasikojas valmivad põnevad portselanimaalid

Teisel õppepäeval, kui kursuslasi külastasime, käis hoolas ja täpne töö. Nimelt hakati eelmisel päeval prantsuse ajaloolise roosi motiividel valminud piltidele, mis lamedatele glasuurplaatidele sulega joonistatud ja seejärel ahjus põletatud, värvi peale kandma.

Värvimine on üsna keeruline ja kannatlikust nõudev protsess, seda tehakse vahtkummist ?tupsudega?.

Keeruline ja aeganõudev töö

Keeruline on ka värvivalik, sest värvid tuleb ju omavahel sobima panna ja vajadusel segada. Juhendaja Ene Luik-Mudisti sõnul on portselanivärve väga erinevaid, neist parimad on pliisisaldusega. Kahjuks on aga nende värvide muretsemine läinud üsna raskeks, sest tervise huvides kiputakse neid lettidelt ära korjama. Vabamalt saada olevad pliivabad värvid ei anna aga kaugeltki nii head tulemust.

?Tupsutamine? on täpsust ja aega nõudev töö, mille juures ei puudu oma ranged nõuded, samuti tuleb üleliigne värv enne töö ahju minemist korralikult pintsliga maha võtta, sest pärast põletamist enam tehtud viga või ebatäpsust muuta ei saa.

Kokku peab üks töö käima põletamisel umbes viis korda, et see tuleks välja korralik, püsiv ja efektne.

Lastel ja lastelastel on oma tegemised

Esimene töö oli alles proovitöö, juhendaja sõnul on algajal kõige lihtsam alustada maalimisest lamedale glasuurplaadile, kolmekümne kursusetunni jooksul proovivad kunstihuvilised aga valmistada ka hoopis keerulisemaid töid – maalida taldrikutele ja tassidele. Millised pildid sinna täpsemalt tulevad, kursuslased veel avalikustada ei tahtnud.

Teada on, et kasutatakse erinevaid tehnikaid, peale ?tupsutamise? püütakse portselanile kujundeid kindlasti ka pintsliga maalida. Õpingute tarvis on muretsetud isegi natuke kulda, et ka kuldamist õppida.

Esimestel päevadel oli portselanimaali õppima tulnud viis kunstihuvilist, enamik neist Palamuse naisteklubi liikmed, aga kellel huvi, saab ettevõtmisega veel liituda.

Kursuslastel olid kaasas ka lapsed ja lapselapsed, seda nii-öelda boonusena. Nemad valmistasid plaatidele kleepimis- ja sobitamistehnikas huvitavaid klaasist kujundeid, mis siis samuti ahjus käivad ja pärast vägagi vahvad välja näevad.

Juhendaja Ene Luik-Mudisti kannatus on lausa imetlusväärne. Ta suutis korraga tegeleda nii portselanimaalijate kui lastega ja samal ajal veel ka ajakirjanikuga juttu ajada. ?Tõtt-öelda ma ei tea, miks ma üldse selle asjaga tegelen, parem võiksin hoopis oma töid teha. Aga olen kord selline, et kui ma midagi teada saan, siis tahan seda ka teistega jagada,? rääkis juhendaja.

Portselanimaali juures tuleb meeles pidada Tartu Rahvaülikooli õpetaja Kersti Raidma-Suumani tabavat ütlust, et ?portselan on oma põhiomaduselt valge?, mis tähendab seda, et kui värv portselanile kantud, peab ikkagi kasvõi natuke jääma ka valget pinda. Portselanmaali eripära on, et põletades võib küll värvitoon natuke muutuda, kuid kõik värvid jäävad alles. Klaasimaali puhul on aga oht, et mõni värv võib üldse välja põleda, seega nõuab see rohkem tähelepanu. Vaatamiseks ja näidiseks oli juhendaja võtnud kaasa erinevaid stiilinäiteid, nende hulgas oma valminud ja ka pooleliolevaid töid.

Suvel tuleb veel huvitavaid kursusi

Kursuslane Eha Kuuskmäe, kes on O. Lutsu Palamuse Gümnaasiumi kunstiõpetaja, tuli kursusele, et oma teadmisi täiendada. Ta on portselanmaaliga natuke ka varem kokku puutunud, käinud Tartus kursustel ja ka kodus oma lõbuks maalinud. Oma valminud töid, näiteks üsna efektse taldriku ja tassi, oli ta ka teistele näitamiseks kaasa võtnud. Need olid tehtud ühekordse põletusega, Palamusel aga läheb üks töö ahju lausa neli-viis korda. Omapäraseid lahendusi, kuidas portselanist esemeid huvitavamaks muuta, on aga veelgi. Päris põneva tulemuse võib saada ka spetsiaalsete kleepsudega. Portselanimaali kursus saab toimuda tänu Eesti Kultuurkapitalile ja selle Jõgevamaa ekspertgrupile.

Portselani ajalugu on huvitav. Kui Hiinas tehti portselani juba aastal 900, siis Euroopasse avastati see alles 18. sajandi alguses saksi teadlase poolt, aastal 1709. Seejärel hakkas portselani tootmine kiiresti levima üle Euroopa.

Juba 1710. aastal asutati Meisseni portselanivabrik Saksamaal. Sajandi lõpus hakati selle kunstiharuga tegelema ka Eestis, Põltsamaal. Portselanimaalil on olnud oma tõusud ja mõõnad, tõusuperioodid on olnud baroki- ja rokokooperioodil.

Portselanmaali kursus ei jää aga sel suvel Palamuse Klaasikojas sugugi ainsaks ürituseks. Tulemas on primitiivkunsti workshopid, kus on kavas pärlipõletus, klaasimaal ja minivitraaz, samuti on suvel tulemas veel eraldi klaasimaali kursus.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus