Minu kirjutis “Kaks legendi Palamuse kiriku rajamisest” ärgitas inimesi huvi tundma selle vastu, kes oli Palamuse kiriku kaitsepühak Püha Bartholomeus.
Bartholomeus on ühe Eesti vanima — Palamuse kiriku — kaitsepühak ja seetõttu kannb ka kirik Püha Bartholomeuse nime. Esmakordselt nimetatakse seda teadaolevail andmeil 1696. aastal kirikuvitatsiooni dokumentides. Võib oletada, et oma nime sai kirik just poolakate viimase valitsemise ajal Eestis.
Bartholomeus oli üks Jeesus Kristuse kaheteistkümnest jüngrist. Aramea keeles tähendab Bartholomeus Tolomai poega. Tema sünni- ja surmaaeg, samuti tegutsemispaik pole täpselt teada. Pärast Kristuse surma ja ülestõusmist olevat Bartholomeus ühe versiooni järgi tegutsenud Indias ja Armeenias. Seetõttu peetakse teda ka Armeenia ortodoksi kristliku kiriku rajajaks.
Teise legendi järgi jutustanud ta kristuse õpetust Mesopotaamias, Partias ja Egiptuses. Bartholomeus suri märtrisurma. Ta nüliti elusalt ja seejärel löödi pea otsast. Väidetavalt juhtus see Kaspia mere ääres Derbentis. Pühaku säilmed olevat viidud esmalt Lipari saarele ning hiljem sealt edasi Rooma, Tiberi jõele Püha Bartholomeuse kirikusse, mis püstitati tema auks 983. aastal.
Legendi järgi andis Knuti naine XI sajandil Bartholomeuse käe üle Inglismaa Canterbury kloostrile. Seda peeti tol ajal sensatsiooniliseks ja ülimalt väärtuslikuks kingituseks, mis aitas nii kristluse kui ka pühakukultuse levikule Suurbritannias. Üldse on Suurbritannias Bartholomeusele pühendatud 165 kirikut, kus on hoiul mitu reliikviat.
Bartholomeuse mälestuspäeva ehk pärtlipäeva tähistatakse eesti rahvakalendri ja ka kirikukalendri järgi 24. augustil.
Bartholomeus on Firenze soola- ja juustukaupmeeste kaitsepühak, samuti nahaparkalite ja kõikide nahatöötlejate (kingseppade, raamatuköitjate, sadulseppade jt) kaitsepühak.
Püha Bartholomeuse sümbol on nülgimisnuga.
iii
ARVI LIIVA
