Eesti Pakendiringlus viib Jõgevalt ära üheksa konteinerit, põhjendades nende arvu vähendamist tulude vähenemisega uue turule tulija lisandumise tõttu. Jõgeval jääb aga üle raudtee asuv linnaosa seetõttu peaaegu ilma konteineriteta. Eesti Pakendiringluse teenindatavaid konteinereid jääb linna 13, neistki 10 on linna omad.
Et pakendite konteinerkogumiseks pakendiseaduses sätestatud tingimustel akrediteeritud kaks tootjavastutusorganisatsiooni ehk MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO, akrediteeritud aastal 2004), MTÜ Eesti Pakendiringlus (2005), ei rahuldanud inimeste vajadusi, otsustas keskkonnaministeerium lasta tänavu turule uue tegija, osaühingu Tootjavastutusorganisatsioon.
Seniste tegutsejate hinnangul on probleemi lahendamiseks valitud aga vale lahendus, sest uue konkurendi tulek ei suurenda konteinerite arvu, vaid konkurentsi klientide pärast.
Pakendiringlus ei lahku
„Klientide pärast konkureerides peame me kulusid alla viima. Pakendiringlus on juba kaotanud mitmeid suuri kliente, meie jaoks on ainuvõimalik lahendus konteinerite arvu vähendada, et kulusid alla saada,“ ütles MTÜ Eesti Pakendiringlus juht Andres Siplane.
Ta kinnitas, et MTÜ Eesti Pakendiringlus ei lahku Jõgevalt, vaid vähendab oma konteinerite arvu. „Me ei tohigi pakendiseaduse kohaselt ühestki omavalitsusest lahkuda,“ lisas ta.
Enamikul kauplustest on Jõgeval tehtud lepingud Eesti Pakendiringlusega. „Kui need kauplused on viidanud nendele konteineritele, mille me ära võtame, siis peavad kauplused vaatama teise konteineri asukoha, millele viidata,“ lisas Siplane.
Tootjavastutusorganisatsiooni juhi Kristiina Dreimanniga Vooremaal esmaspäeval trükkimineku ajaks ühendust saada ei õnnestunud. Toimetusele teadaolevalt on Tootjavastutusorganisatsiooni konteinereid Jõgeva vallas ja ettevõte toob neli konteinerit ka Jõgevale ning hakkab pakkuma nn. rohelise kilekoti teenust eramajadele ja ridaelamutele. See tähendab, et inimesega sõlmitakse leping, ta saab pakendite jaoks rohelise kilekoti ja peab selle kokkulepitud veopäeval välja panema.
Keskkonnaministeeriumi andmetel aga esitab MTÜ Eesti Pakendiringlus omavalitsustele väärteavet, kui põhjendab pakendikonteinerite arvu märgatavat vähendamist kolmanda üleriigilise tootjavastusorganisatsiooni turuletulekuga.
Ministeerium: Pakendiringlus esitab väärteavet
“Kõikidel neil on seadusest tulenevalt võrdne õigus üle võtta pakendiettevõtjate turuletoodud pakendite kogumise ja taaskasutuse kohustused ning neid üleriigiliselt etteantud määrades täita,” rõhutas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Üleriigiline kogumissüsteem tähendab, et kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seejuures tuleb omavalitsusel lähtuda pakendiseaduses antud tingimustest, mis arvestavad elanike arvu ja
asutustihedust. Näiteks tiheasustusalal, kus ühel ruutkilomeetril elab rohkem kui 1000 elanikku, peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Asustustihedusega rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla
500 elaniku ühe ruutkilomeetri kohta – näiteks asulates – peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
“Kõik pakendiorganisatsioonid peavad oma kohustusi täitma oma liikmetelt ja klientidelt kogutavate teenustasude eest, teise organisatsiooni tegevus ei saa olla ettekäändeks kohustuste mittetäitmisel,” rõhutas Eek.
Seega ei ole keegi teinud MTÜ-le Eesti Pakendiringlus erandit – nende poolt omavalitsustele edastatud teave ning pakendite kogumise ja taaskasutusmäärade vähendamine on seadusevastane.
Võib kaotada litsentsi
Keskkonnaministeerium tuletab nii tootjavastusorganisatsioonidele kui ka omavalitsustele meelde, et pakendiseadusest tulenevate ülesannete eiramine toob kaasa
trahvid pakendikogujatele. Korduval ja ulatuslikul rikkumisel saab tühistada ka tootjavastusorganisatsiooni akrediteeringu.
Keskkonnaministeerium peab jätkuvalt vajalikuks kohalike omavalitsuste nõustamist pakendiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
Säästva Eesti Instituudi 2008. aastal tehtud uuringu kohaselt moodustasid pakendijäätmed ladestatud segajäätmetest 34 protsenti, kokku ladestati prügilates segajäätmete hulgas pakendijäätmeid 132 000 tonni, mis teeb 98 kg elaniku kohta aastas.
Pakendiseaduse kohaselt tuleb alates 2009. aastast võtta materjalina ringlusse vähemalt 70 protsenti klaasist, 60 protsenti nii paberi-kartongi kui ka metallijäätmetest, samuti 22,5 protsenti plastijäätmetest uuesti plastiks töödelduna.
iii
HELVE LAASIK
