Poolteist kümnendit tagasi tulid Pajusis kokku sealse piirkonna aktiivsed inimesed ja otsustasid luua oma külaseltsi. Nüüd tähistati seltsi juubelit.
Pajusi külaseltsi esimees Jüri Siirmäe lausus pidulikku sündmust avades, et tal on rõõm näha suurt hulka seltsi liikmeid ja külalisi kaunil õhtul pidu pidamas.
Pajusi külaseltsi idee hakkas idanema möödunud sajandi viimasel sügisel, kui seitse meest, arutledes Pisisaares kohaliku kogukonna tuleviku teemadel, leidsid, et kätte on jõudnud õige hetk oma külaselts moodustada. Võttis veel mitmeid kuid aega, aga 2000. aasta 18. mail kutsuti kokku üldkoosolek ja 31 inimese heakskiitmisel moodustati Pajusi külaselts.
Seltsile valiti kohe ka seitsmeliikmeline juhatus. Praeguseks on Pajusi külaseltsil ametis viies juhatus, kuhu tänasel päeval kuulub neli inimest esimesest koosseisust. Juhatuses on enamasti mehed.
Jüri Siirmäe sõnul võib selles osas tõmmata paralleeli riigikoguga, kus mõned liikmed vahetuvad, kuid mõned tegutsevad parlamendis pikemat aega. Seltsi liikmeskond on kasvanud ca 60 liikmeni, jäädes sellest vahel natuke alla, mõnikord ka ületades.
Esmased eesmärgid said täidetud
Pajusi külaseltsi üheks olulisemaks eesmärgiks oli Pajusi mõisakompleksile n-ö eluvaimu sisse puhumine ja kultuurielu käimalükkamine. Aastal 2000, kui selts asutati, oli kultuuritegevus Pajusi rahvamajas sisuliselt seiskunud. Tänasel päeval käib seal vilgas kultuuritegevus ja külaselts on nüüdseks kohaliku kultuurielu korraldamisest täielikult loobunud.
Esimesi suuremaid ettevõtmisi külaseltsi liikmete jaoks oli mõisapargi korrastamine. Esimese mõisapargile eraldatud projektiraha eest korrastati pargiteid, kasutades selleks killustikku. Kui sügisel Pajusi aktiivse rahva tehtut üle tuldi vaatama, tekkis esialgu segadus, sest teede killustikukatet polnud sügislehtede alt eriti näha. Kuid kõik läks hästi ning külaseltsi liikmed jätkasid muude objektide rajamise ja korrastamisega. Rajati palliväljak ja tantsuplats, tehti palju muudki vajalikku.
Üsna pea hakati korraldama suvepidusid, alates 2008. aastast Pajusi mõisapäevana, mis tänavu 18. juulil saab teoks juba kaheksandat korda. Mitmeid kultuuritegevuse elavdamiseks vajalikke toetusi saadi SAPARD-programmi vahendusel. Soetati pillidekomplekt, rahvamajale vajalikud lauad ja toolid. Sisustati ka avalik internetipunkt, sest aastate eest oli selline võimalus kodus vähestel. Igal aastal korraldati külaseltsi eestvõttel 3-4 heakorrapäeva, kus ühiselt tegutsedes mõisaparki ja selle ümbrust üha kaunimaks muudeti. Külaselts on kaasa aidanud ka Loopre talu vastlapäeva ja rehepeksupäeva korraldamisele. Loopre taluga teeb Pajusi külaselts pidevat koostööd, selle talu elluäratajaks on külaseltsi aktiivne liige, kohalik ettevõtja, koduloo- ja rahvamuusikahuviline Lembit Paal.
Varemetele kerkis maja
Järgmisena tekkis külaseltsi liikmetel julge mõte rajada Pajusisse supluskoht. Selle idee elluviimiseks tuli kaks projekti kirjutada. Nüüd on Pajusis supluskoht koos väikese promenaadiga valmis ja sellest on rõõmu nii oma rahvale kui kaugemalt tulijaile.
Jüri Siirmäe lausus, et suurimat rõõmu pakub supluskoht lastele, sest rannas on ka kiiged, palliplatsid ja muu lastele huvi pakkuv.
Olgugi et Pajusis on olemas rahvamaja, unistasid sealse külaseltsi liikmed päris oma majast, mis neile kindlaks pelgupaigaks ja koos käimise kohaks võiks olla. Mõisapargi servas seisid siis kasutult mõisaajast pärit varemed ja just sinna otsustas külarahvas oma maja ehitada. Idee teostumiseks kirjutati neli projekti, mille rahastamine eeldas ka tagatiste olemasolu. Esimese projektiga konserveeriti varemed, teise projekti abil sai hoone valmis. Kolmanda projekti abil soetati külamajale vajalik sisustus ning neljanda projekti toel sai külamaja ahju.
Pajusi külaseltsi esimehe sõnul ei ole nemad siiski mitte ainsad külamaja kasutajad, vaid seal korraldatakse ka seminare, peetakse sünnipäevi ja muid erapidusid. Külaseltsi liikmed on saanud mitmeid tunnustusi ka väljapool seltsi tegevust, olgu selleks siis tunnustus kauni kodu eest, kogukonna pärli austav nimetus, sädeinimese tiitel vmt. Pajusi külaseltsi juht lausus, et seltsi liikmed teevad jätkuvalt koostööd mitmete organisatsioonide, asutuste, ettevõtjatega, sest üksinda nokitsedes kaugele ei jõua.
Suurelt unistades saavad ideed teoks
Pajusi külaseltsi juubeli puhul õnnitlenud Pajusi vallavanem Reet Alev märkis, et igaüks meist tahab, et tema kodu ja koduümbrus korras oleks. Seda on lihtsam saavutada ühiselt tegutsedes.
Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustas oma kõnes Pajusi külaseltsi rahvast selle eest, et nad julgevad suurelt unistada. Tema kinnitusel saavadki suured plaanid teoks ainult suurelt ja julgelt unistades. Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse liige Karina Kaarepere lausus, et Pajusi inimesed teavad, mida tähendab lühend PPP – see on Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald. Vabariiklikku külade ühendusse kuulujana on Karina Kaarepere palju Eestis külades ringi sõitnud. Tema sõnul kadestasid Jõgevamaa külade esindajad alati Lääne-Virumaa külade ühenduse Lootus tegevust, mille eesotsas olid enamasti mehed. Ühtäkki selgus, et ka Jõgevamaal Pajusis on olemas külaselts, mida võib pidada ühenduseks nimega „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, sest just peaaegu niisugune on sooliselt jaotuselt Pajusi külaseltsi juhatuse koosseis. Karina Kaarepere sõnul on Pajusi külaseltsi ja Härjanurme Maarahva Seltsi vahel olnud siiani hea koostöö ja ta avaldas lootust, et see jätkub.
Samalaadsed soovid olid kõigil, kes päevakangelasi õnnitlema olid tulnud. Ühegi küla elu ja vaimsus ei säili ega arene, kui ei tehta koostööd ja kui aktiivsed inimesed seda kõike vedamas pole. Pajusis on õnneks selliseid inimesi piisavalt ja kindlasti on Pajusi külaseltsil põhjust pidada väärikalt ka oma 20. tegutsemisaasta juubelit.
TOOMAS REINPÕLD
