Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud aga tõsiasi, et peatuvad kaubarongid ja nende laadimistööd kahjustavad oluliselt linna elukeskkonda ? inimesed ei saa seisvate kaubarongide tõttu üle raudtee ja ei jõua reisirongidele, laadimistööde müra ei lase öösel magada, suured kaubaautod lõhuvad tänavaid jne.
Probleemile on vaja lahendus leida
Selge on see, et probleemile tuleb lahendus leida ja sellega on üritanud tegeleda mitmed eelmised linnavõimud. On räägitud sillast, on räägitud tunnelist, on käinud läbi veel teisigi rohkem või vähem mõistlikke ideid.
Siiski peaks kõigile selge olema, et nii keerukale ja mitmetahulisele probleemiderägastikule ei ole võimalik kohapeal rahuldavat lahendust pakkuda. Ehitades tunneli või silla, saaks lahenduse ainult üks probleem. Tõsi ? probleem, mis inimesi kõige otsesemalt puudutab, inimesed saaks kiirelt ja ohutult teisele poole raudteed.
Enne oktoobrikuud on muidugi arusaadav poliitikute soov tegeleda emotsionaalsete probleemidega, mis inimesi kõige valusamalt puudutavad, kuid niivõrd oluliste probleemide lahendamisel peaks siiski lähtuma piirkonna terviklikust arengust ja majanduslikust tulususest ning komplekssest lahendusest, mitte lähenevast valimiste kuupäevast.
Kauba laadimine linnast välja
Ohutu raudteeületuskoha loomisega jäävad kahjuks veel lahendamata mitmed probleemid ? endiselt toimuks kauba laadimine keset linna, mis risustab ja tekitab müra. Endiselt lõhuvad suured autod tänavaid, samuti ei tohi alahinnata turvariski, mis kaasneb mitmete teinekord ohtlikke laadungeid vedavate veeremite samaaegse asumisega linnasüdames.
Turvalise, majanduslikult mõtteka ning probleemidele lahendust pakkuva võimalusena näen eelkõige taolise kaubalaadimise ning rongide manööverdamise väljaviimist linnast. Maavalitsus on juba mõni aeg tagasi käivitanud projekti Painküla tööstuspargi rajamiseks, millega ühtlasi liiguks ka taoline raudteetegevus (manööverdamine ja laadimine) linnast välja.
Praeguseks on olemas ka kokkulepe kaasfinantseerimise osas ASiga Eesti Raudtee, kes toetab meie algatust. Samuti on Phare EBI 2003 programmi kaudu saadud ligi kaks miljonit krooni rahastust projekt vajalike uuringute ja eeltööde läbiviimiseks ning ehituse projekteerimiseks, eelprojekt on juba valmimas. Oktoobris alustatakse projekteerimistöödega ning kavas on paralleelselt praeguste raudteepaaridega välja ehitada kaubajaam ning Painküla tööstusparki viiv raudteeharu.
Lisaks Painkülas praegu tegutsevale Werol Tehastele on ettevõtmise vastu suurt huvi üles näidanud veel mitmed tõsised ettevõtted, muu hulgas on maavalitsus leidnud ka uue ettevõtte, kes tööstuspargis soovib biodiislikütust tootma hakata ning hiljemalt 2007. aastal sõidavad näiteks maakonna ühistranspordisõidukid juba uudse keskkonnasäästlikuma ja odavama küttega.
Tööstuspargi ja kaubajaama loomisega koos lahendatakse terviklikult kaubarongide peatumise ja laadimisega tekkivad probleemid ? kaubarongid ei peatu enam Jõgeva linnas ning nende laadimine toimub linnast väljas kaubajaamas, kust ka suured kaubaautod saavad otse maanteele ning ei pea enam läbi linna sõitma.
Arutelu maavalitsuses
Lisaks rajatakse teisele poole jõge uus elamurajoon, kus noortel peredel oleks hea võimalus oma elu alustada ning nad ei peaks maakonnast parema elu otsinguil lahkuma.
Seega ? enne kui kulutada miljoneid probleemi osaliseks lahendamiseks, tuleks tõsiselt kaaluda ning vaadata, ehk on olemas mõni teine võimalus, mis pakuks lõpuks palju parema lahenduse ning muudaks linna elukeskkonna oluliselt meeldivamaks. Inimeste turvaliseks raudtee ületuseks võiks aga ülekäigukohale paigaldada tõkkepuud koos ohusignalisatsiooniga. Need paar minutit, kui rong jaamast läbi sõidab, jõuab igaüks oodata. Kaubajaama jaoks vaja minevate rööpapaaride paigaldamise hind jääb aga samasse suurusjärku silla või tunneli rajamise hinnaga.
Siinkohal kutsungi kõiki huvilisi 5. septembril kell 12 maavalitsuse saali, et arutada Painküla tööstuspargi loomisega kaasnevate võimaluste üle. Esilekerkivaid vajadusi ja ideid saaksime arvestada juba oktoobris algava projekteerimise lähteülesannete koostamisel. Nii suurte summade kulutamine peab toimuma siiski kaalutletult ja läbimõeldult, mitte poliitilistest tõmbetuultest kantuna.
AIVAR KOKK, maavanem
