Õuna-Vägeva teelõiku ei hakata niipea renoveerima

Õuna ja Vägeva vahelise umbes 19,5 kilomeetri pikkuse teelõigu asfaltkate on üsna amortiseerunud ning korra või paar aastas on seal olnud tarvis teha pindamistöid. Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tiit Vunk selgitas, et selle teelõigu renoveerimine kuulub järgmisse teehoiukavasse, mis rakendub alles kahe aasta pärast. Siiski on Õuna ja Vägeva vaheline teelõik projekteerimisfaasis ning AS-i EA Reng ja OÜ Teedeprojekt koostöös valmiv projekt valmib käesoleva aasta lõpuks.

“Taastusremondi tulemusena muutub Õuna-Vägeva teelõigul teekate senisest seitsmest meetrist meetri võrra laiemaks. Teele tuleb kaks kolme meetri laiust sõidurada, mõlemal sõidusuunal ühe meetri laiune asfaldiga kaetud teepeenar, millele lisandub veel pool meetrit kruusaga kaetud teepeenart,” rääkis Tiit Vunk.  

Kohalikud soovivad kergliiklusteed Vägevalt Vaimastvereni

Mis puutub palju kõne all olnud kergliiklusteedesse, siis need on plaanis rajada Õuna-Kurista lõigule, Vaimastvere ja Vägeva külla. Avalikul arutelul oli Vägeva, Tooma, Kärde ja Vaimastvere elanike sooviks, et kergliiklusteed võiksid kulgeda Vägevalt Vaimastvereni või minimaalselt ka Toomani. Vaimastverre käiakse Vägevalt tihti seetõttu, et seal asub piirkonna lähim perearstipunkt ning pood.

Vägeva külje all Selli külas asub ka hooldekodu ja sealsed asukad liiguvad tihtipeale jalgsi. Kui maantee ääres oleks jalgrada, oleks neil poes käimine tunduvalt turvalisem. Kohalike elanike arvates oleks palju abi ka kergliiklusteest, mis  kulgeks Vägevalt Toomani, sest kevadel, suvel ja sügisel väisavad mitmed ekskursioonirühmad Tooma kaudu Endla kaitseala. Kohale tullakse rongidega ning Vägeva jaamast liigutakse edasi jalgsi. Suurtel lasterühmadel on ohtlik jalutada kolm ja pool kilomeetrit maanteepervel. Maanteeametist öeldi, et nii pika kergliiklustee rajamiseks momendil raha pole. 

Vaimastverre jalakäijate tunnel

Üheks märkimisväärseks ehitusobjektiks on sel teelõigul tulevikus jalakäijate tunnel Vaimastvere külas. Selle rajamiseks on juba praegu tellitud eelprojekt.

“Kui tunnel taastusremondi raames välja ehitatakse, tõuseb piirkiirus Vaimastveres senise 50 km/h asemel 70 km/h-ni. Kui tunnelit pole võimalik ehitada, jääb Vaimastvere vahel kiiruspiirang 50 kilomeetrini tunnis ning tähelepanu suunatakse ohutumate teeületuskohtade rajamisele,” rääkis variantidest Vunk.

Maantee äärde on plaanis istutada hekid, mis takistaksid talviti tee kinnituiskamist. Ses osas oli kohalikel elanikel mitmeid ettepanekuid. Küsimusi esitati ka hekkide hooldamise teemal. Põhiliseks mureks oli see, kes hekke ja hekkide ning maantee vahelist maariba hooldama hakkab ja kui tihedalt hooldustöid läbi viiakse. Ka sellele küsimusele lubas maanteeameti esindaja tähelepanu pöörata.

i

EILI ARULA