OÜ Härjanurme Mõis nüüdisajastas 3,1 miljoni krooniga lehmalauda

AS Cobra Grupp hakkas lauta nüüdisajastama eelmise aasta juulis ja lõpetas tööd käesoleva aasta oktoobri alguseks.

“Eelmisel aastal valasime uue sõnnikukäigu ja renoveerisime asemed ning söödakäigu. Tänavu ehitasime juurde lauda laiendused, vahetasime välja katuse ja ehitasime uue, keskkonnanõuetele vastava, 4000 kuupmeetrit mahutava sõnnikuhoidla. Möödunud aastal oli lauda remondiga seoses väga tõsine piimatoodangu tagasilöök. Sest paralleelselt lauda remondiga lüpsti seal ju ka lehmi. Lauda üks pool oli remondis ja teise poole peal lüpsti. Siis kukkus piimamüük 170 tonnilt 130 tonni peale kuus,” rääkis OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming remondiga kaasnenud probleemidest.

Eeskuju Ameerikast

Tema sõnul võetakse Eestis praegu farmide ehitamisel ?nitti Ameerikast, kuid selles ei ole midagi uut. Ka nõukogude ajal kopeerisid tollaste farmide projekteerijad Ameerika farme.

“Sellist ehitamist nagu tänavu ei ole mul varem olnud. Vihmase suve tõttu tuli kogu aeg võidelda liigveega ja töid sai teha ainult jupiti. Ühe külgseina võtsime maha ja panime asemele spetsiaalsed kardinad. Ehitasime juurde kokku 72 loomakohta Sinna paneme poegimisootel mullikad ja kinni olevad lehmad Kanadast toodud spetsiaalseid kardinaid saab vastavalt vajadusele üles-alla tõmmata. Lehmad vajavad ju värsket õhku,” lisas tegevdirektor.

Ka õige söötmine on piimatoodangu saamise juures väga tähtis. Kui Ameerikas söödetakse lehmadele maisi-, lutsernisilo ja sojat, siis OÜs Härjanurme Mõis saavad loomad silo, maisi, lutsernisilo, omatoodetud nisu ja otra ning rapsikooki.

Tänavu andsid väga head saaki rohumaad ja ka teraviljad. Lutsernipõldudelt tehti isegi 4 niidet. Valmistati 9800 rulli silo ja 23 hektarilt koguti 500 tonni maisisilo.

“Vihmasele suvele vaatamata kasvatas mais väga ilusaid tõlvikuid ja oli parem kui eelmisel aastal. Maisi lehemass, millele vanasti rõhuti, ei ole oluline. Palju olulisemad on tõlvikud, mis annavad loomadele energiat. Uued, lühiajalised, 90-100 päevase vegetatsiooniperioodiga maisisordid kasvatavadki palju tõlvikuid. Lisaks saavad lehmad söödalisandina ka maisijahu,” oli Mart Tooming maisiga rahul.

Vasikaid ostetakse juurde

Toominga andmetel annaksid lehmad aastaringselt ühtlasemat toodangut, kui nad ka suvel silo sööksid. Selleks peaks aga 1,5 aasta silovaru ees olema. EPA professor Kärt (?)ütleb, et talvine söötmine on teadus, suvine aga kunst.

Osaühingus on tehtud siiamaani rullsilo, kuid edaspidi on plaanis minna tranzeesilole üle. Selleks kavatsetakse muretseda vastav tehnika. Mart Tooming on täheldanud, et rullsiloga ei saa kindlustada lehmade nii stabiilset söötmist kui augusiloga seda teha saab.

Hetkel on karjas 357 lehma, kaks aastat tagasi oli neid 307. 1993. aastal oli tollases majandis ainult eesti punast tõugu kari. Siis otsustati, et tuleb hakata pidama musta-valge kirjut holsteini tõugu karja. Vasikaid, mullikaid ja lehmi osteti kokku Harju-, Rapla- ja Järvamaalt ning ka mujalt Eestist.

Praegugi on karjas 50 punast lehma, kuid puhast eesti punast tõugu osaühingus enam ei ole, kõik loomad on holsteini tõuga ristatud.

“Kui karjas on 300 lehma, siis ei ole võimalik ise karja taastootmisega tegelda, sest väljalangevus on juurdesünnist suurem. Pooled sündinud vasikatest on pullid ja ühest kolmandikust lehmvasikatest kõrgetoodangulisi lehmi ei saa,” nentis Mart Tooming.

Nõukaajal olid lehmad väikese piimatoodanguga. Vähese söödaga pidasid lehmad karjas keskmiselt 5-8 ja isegi 10 aastat vastu. Praegusel ajal on aga teine tase. Tänapäeval peab kõrgtoodanguga lehm karjas keskmiselt vastu ainult 3,5 kuni 4 laktatsiooni.

Kunagises Saduküla sovhoosis oli 635 lüpsilehma ja siis saadi vähem piima kui praegu 350 lehmaga. Tollal oli aastane piimatoodang ühe lehma kohta ligi 3500 kg, tänavu aga üle 7000 kg.

Toorpiima müüakse Laeva Piimaühistule, kilogrammi eest saab 4 krooni.

Lisaks lauda renoveerimisele on pidevalt uuendatud tehnikat. Näiteks osteti kakss aastat tagasi kombain New Holland, tänavu aga 1,3 miljonit krooni maksnud New Holland traktor, 700 000 krooni maksnud külvik, 400 000 krooni eest ader, söödamikser ning ka muud söödatootmistehnikat.

Üldse on OÜ-l Härjanurme Mõis kasutada 1450-1500 hektarit maad. Sellest oli tänavu teravilja all 660 hektarit ja rapsi all 200 hektarit.

“Meil on väga head töötajad ja nemad saavad kaasaegse tehnikaga suurepäraselt hakkama. Olenevalt aastaajast anname me tööd 45-49 inimesele,” kinnitas Tooming.

RAIVO SIHVER

blog comments powered by Disqus