Otsime kroonimündid üles ja viime panka või annetuskasti


Eesti metallraha, kroone ja sente on ringluses kokku ligi 456 miljonit tükki, kogusummas ligi 155 miljonit krooni. Seoses eurole üleminekuga tuleb need mündid kokku korjata ja kuna koguseliselt on seda palju — üle 1000 tonni, oleks mõistlik seda tegevust ajaliselt hajutada.

Selleks, et võimalikult suur osa ringluses olevatest müntidest kokku korjata juba enne euro tulekut, on alates oktoobrist kõigil eraisikutel võimalus oma mündid panka tuua ja oma kontole kanda. Nii müntide lugemine kui oma kontole kandmine on tasuta. Mõistlik oleks oma mündid panka viia juba oktoobris-novembris. Hiljem, detsembris on pangakontoris tavapärasest rohkem kliente, kuna siis on eraisikutel võimalus vahetada oma Eesti krooni sularaha ametliku kursiga ja teenustasuta eurode vastu. Lisaks saab samal ajal euromüntidega tutvuse tegemiseks osta Eesti euromüntide stardikomplekte ja ettevõtetele hakatakse kaaseeljaotuse korras väljastama eurosid.

Kuigi münte saab panka viia ka hiljem, soovitame seda teha juba lähiajal. Kui detsembris on kontorites rohkem külastajaid, siis alates jaanuarist hakkavad pangad seadistama oma mündilugemismasinaid eurode lugemiseks ja siis on kroonimüntide äraandmine juba tublisti aeganõudvam. Kui juba toote oma mündid panka, siis soovitame kaasa võtta ka kodus hoiustatavad kroonid, et sularaha sama pangaskäiguga pangakontole panna. Kontole hoiustatud sularaha vahetatakse aastavahetusel automaatselt, keskkursiga ja teenustasuta eurodeks — nii saab eraisik mugavalt eurole üle minna ja ei pea planeerima täiendavat rahavahetust.

i
Kui palju meil münte on?

Kui jagada ringluses olev müntide arv Eesti elanike arvuga, saame tulemuseks 340 münti. Igaühel tasuks teha eksperiment ning püüda korjata kokku kõik kodus olevad mündid — nii hoiupõrsastest, taskutest, kapi pealt, kapi alt kui ka lauasahtlitest ning kontrollida, kas ka teie vastate n-ö statistilise keskmisele. Tasub vaeva — 340 mündi väärtus on keskmiselt 115 krooni ja leibkonna peale koguneb juba arvestatav summa.

Loomulikult ei ole reaalne kõikide kroonimüntide kokku kogumine. Osa münte on kas hävinud, kadunud või turistide taskus Eestist välja rännanud. Lisaks soovib nii mõnigi jätta endale ka mõned mündid Eesti kroonist  mälestuseks. Teiste eurole üleläinud riikide kogemus näitab, et kokku on kogutud veidi üle poole müntidest, kuna kroonimündid on suhteliselt väikse nominaalväärtusega, siis oleme Eestis seadnud eesmärgiks koguda enne eurole üleminekut kokku 50 protsenti müntidest.

Münte saab alates 7. oktoobrist annetada Teeme Ära — Minu Eesti abil ka Toidupangale. Toidupank jagab muidu hävitamisele minevat toitu puudustkannatavatele inimestele. Nii et otsige kauplustest heategevuslikke kogumiskaste!

TÄHTIS TEADA

  • Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuaril 2011.

  • 1 euro = 15,6466 krooni.

  • Krooni saab paralleelselt euroga kasutada maksevahendina kuni 15. jaanuarini, pangakaart on alati õiges vääringus.

  • <li style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt; mso-list: l1 level1 lfo2; tab-stops: list 36.0pt” class=”MsoNormal”>Kroonimünte saab eraisik teenustasuta kontole panna alates 1. oktoobrist.

  • Krooni sularaha saab euro sularahaks vahetada kõigis pangakontorites ja teenustasuta 1. detsembrist 2010 kuni 30. juunini 2011.

  • Pangas olev raha vahetatakse automaatselt euroks 1. jaanuaril.

  • Ühtegi lepingut muutma ei pea — pank arvestab teenustasuta kõigi lepingute väärtused automaatselt eurodesse.

  • 1. juulist kuni 31. detsembrini 2011 saab krooni sularaha vahetada piiratud kontorivõrgustiku kaudu ning seejärel tähtajatult Eesti Pangas.

  • Kui teil on küsimusi seoses pangateenustega, siis kõige parem on
    pöörduda oma kodupanka.
     

Statistika põhjal peaks iga Eesti elaniku käes olema keskmiselt 340 münti — just niipalju kui pildil kujutatud hoiupõrsas.

i

ENN RIISALU, Eesti Pangaliit

blog comments powered by Disqus