|
|
Jõgevamaa õpetajad said tänavuse ametipäeva puhul omapärase kingituse: äsja tuli trükikojast mahukas raamat „Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt“, millesse talletatud andmed kõigi maakonna koolide ja lasteaedade ning enam kui tuhande pedagoogi kohta. Osa haridusasutusi on trükilõhnalised raamatud juba kätte saanud, osa saavad lähipäevil. |
Sarnased leksikonilaadsed trükised on hiljutise Jõgeva maavanema Aivar Koka ja MTÜ Jõgevamaa Äriklubi eestvedamisel varem ilmunud maakonna põllumeeste, omavalitsusjuhtide ning spordi- ja kultuuritegijate kohta. Viies, haridustöötajatele pühendatud raamat tuli kõige paksem, ent pedagooge on ka arvult rohkem kui teiste nimetatud valdkondade esindajaid.
Palvele täita enda kohta käiv ankeet reageeris umbes 1200 haridustöötajat. Kõigi nende andmed läksid ka raamatusse sisse. Enam kui saja teeneka pedagoogi elu- ja ametikäigu kohta saab raamatust ka pikemalt lugeda. Persoonilugude kirjutamisel tulid raamatu toimetajale Ülle Läänele appi Üüve Viljari ja Jaan Lukas. Tõsi, kõigist, kellest planeeritud, persoonilugu kirjutada ei saanud, sest ankeet ei sisaldanud selleks piisavalt materjali. Samas sisaldas mõni ankeet jälle nii huvitavat teksti, et sellest lihtsalt tuli persoonilugu kirjutada. Mõned pedagoogide mõtteavaldused leiab aga ka leksikoniosast, kus tavaliselt vaid napid kiretud elulooandmed seisavad.
„Leidsime, et oma maakonna inimeste jaoks tähtsat raamatut ei pea me allutama klassikalisele leksikonile esitatavatele nõuetele,“ ütles Ülle Lääne. „Seepärast saigi mõne inimese isikuandmetele lisatud ka tema mõtteid tööst ja elust: need olid lihtsalt nii huvitavad ja sisukad, et kahju olnuks neid välja jätta.“
Mahukat haridustöötajate raamatut nõustus ta omaenda pedagoogitöö kõrvalt kokku panema sellepärast, et selle raamatu üllitamise eesmärk oli haridustöötajate tunnustamine ning tunnustust õpetajad tema meelest tõesti väärivad.
„Kui mina kevadel raamatu ettevalmistustöösse lülitusin, oli raamatu struktuur juba paika pandud ja ankeedid laiali saadetud, nii et ega ma ennast hea meelega raamatu toimetajaks nimetakski, pigem selle kokkupanijaks,“ ütles Ülle Lääne.
Põnevat lugemist terveks suveks
Et täidetud ankeete nii palju tuleb, ei osanud ta ette kujutadagi. Nii et töö kujunes ettearvatust mahukamaks, aga see-eest jätkus terveks suveks põnevat lugemist.
„Eriti huvitav oli lugeda seda, mida kirjutasid mu endised ja praegused kolleegid Põltsamaa Ametikoolist, Jõgeva Gümnaasiumist ning Vaimastvere Koolist, samuti kunagised õpetajad Põltsamaa koolidest,“ ütles Ülle Lääne. „Ent huvitav oli lugeda ka nende tekste, keda ma otseselt ei tunne: kes kirjeldas mõnd huvitavat elupööret, kes oli midagi põnevat õppinud, kes avaldas üllatavalt sisukaid mõtteid elu ja kooli kohta. Soovitangi kolleegidel, kes raamatu kätte saavad, mitte piirduda ainult enda kohta käiva ülelugemisega, vaid lugeda ka seda, mis teiste kohta kirjutatud.“
Omal ajal ka lehetoimetaja ametit pidanud Ülle Lääne meelest võiksid ajakirjanikudki sagedamini küsida, mida õpetajad ühest või teisest asjast arvavad, sest neil on päris hea ülevaade sellest, mis elu Eestimaal elatakse. Õpilased on ju perede peeglid ning pered kokku — see ongi Eesti.
Päris suureks probleemiks kujunes raamatu toimetajale see, et põhitöö tekstide kallal jäi suvesse, pika koolivaheaja jooksul oli aga pedagooge kaunis raske kätte saada. Nii et algul tegi Ülle Lääne küll püüdlikult märkmeid selle kohta, kellelt midagi üle küsida tuleks, ent lõpuks loobus sellest, sest täpsustamine oli niikuinii võimatu. Nii et kõigi ebatäpsuste pärast ei maksa sugugi toimetajat süüdistada.
„Ega see mahukas raamat vist valmis poleks saanudki, kui Aivar Kokk eestvedajana nii entusiastlik poleks olnud ja kui ASi Seitung kujundaja Edvin Kasemets nii mõnusat koostööd poleks teinud,“ ütles Ülle Lääne.
Mälu on lühike
Nii tema kui Aivar Kokk on tänulikud kõigile õpetajatele, kes raamatu sünnile kaasa aitasid, samuti Haridustöötajate Ametiühingu Jõgeva Maakonna Liidule, Jõgevamaa Pedagoogide Ühendusele ALUS, Kohaliku Omaalgatuse Programmile, ASile Innopolis Konsultatsioonid ja Jõgevamaa omavalitsustele, kes raamatu ilmumist toetasid.
Raamatus kasutatud pildimaterjal pärineb suures osas erakogudest, ent kasutatud on ka maavalitsuse pressiesindaja Andres Looranna ja ajalehe Vooremaa fotograafi Anatoli Makarevitši fotosid. Raamatu kaanekujunduse autoriks on Jõgeva Kunstikooli õpilane Hille Malm, keda juhendas kooli direktor Anne Nurmik.
Raamatut trükiti 1400 eksemplari. Kindlasti saavad raamatu omanikuks kõik õpetajad, kes raamatusse oma andmed saatsid, ning trükis jõuab ka kõigisse maakonna raamatukogudesse.
„Maakonna haridusasutusi ja haridustöötajaid tutvustav raamat fikseerib küll ainult praeguse hetke seisu, sest tulevikku me vaadata ei oska ja ajaloolaste kombel kaugemas minevikus kaevata ei seadnud me endale eesmärgiks,“ ütles Aivar Kokk. „Samas on ka sellisel hetkefikseeringul suur tähendus, sest juba põllumehi, omavalitsusjuhte ning spordi- ja kultuuritegijaid tutvustavate raamatute tegemine andis kogemuse, et inimeste mälu on väga lühike: kui asutused tegevuse lõpetavad või inimesed ametist lahkuvad, hakkavad nendega seotud asjad kiiresti ununema. Loodan, et tulevikus võiks haridustöötajaid ja teiste valdkondade tegijaid puudutav andmebaas muutuda internetipõhiseks: siis saab seda pidevalt täiendada.“
Tegijate-sarja viie juba valminud raamatu kõrvale võiks Aivar Koka sõnul järgmisena jõuda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi tutvustav trükis. „Kui Kohaliku Omaalgatuse Programm ettevõtmist toetab, siis saab tehtud ka see raamat,“ ütles Aivar Kokk.
RIINA MÄGI
