Öökull käib akna taga toitu noolimas

 

Lumerohke ja pakaseline talv on ajanud mitmeid küllaltki erakliku eluviisiga linde inimasulate lähedusse toiduotsingule. Tänavu on Jõgeva linnas ja selle ümbruses ning mujalgi nähtud tavalisest rohkem kakke ehk öökulle.

Seda, et Vana-Jõgeva küla ühes aianduslinnakus käib öökull Tiiu Vaiknemetsa kodu aknalaual kükitamas, eriti ei usutud. “Öökull, ja veel päise päeva ajal?” imestasid naabrid. Kui ta tõi lagedale oma ootamatust külalisest tehtud pildid, sai teistelegi selgeks: tõepoolest öökull, kakk mis kakk. 

“Oli minulegi üllatus, kui üks kollaste punnis silmadega pontsakas linnuke mu akna taga vahtis. Sain kohe aru, et mingi kakuline, pani vaid imestama, et kohtan teda päise päeva ajal. Vaatasime  jupp aega tõtt, siis turgatas mul pähe ka pilti teha. Läksin teisest toast fotoaparaati tooma ja kui tagasi tulin, istus temake ikka vagusi paigal. Kiikas lindude söögimaja poole ja ootas. Vaevalt seda, et pildile jääda. Sain teha vaid mõne klõpsu… ja läinud ta oligi. Küllap kuulis fotoka surinat ja ehmus,” rääkis Tiiu, kelle hinnangul on tegemist värbkakuga. “Kakku pole ma siin varem näinud, teisi linnukesi – rähni, tihaseid ja teisi värvulisi – aga küll ja küll. Loomulikult ka varest ja harakat, huvitavalt kombel on just nemad need, kes mu astelpaju ülemistele okstele jäänud marjad ära korjavad. Pasknäärid ja rästad käivad rohkem arooniaheki kallal. Uurisin uuesti linnuraamatuid ja surfasin internetis ning sain kinnitust, et mu lindude söögimaja juurde tulnud uus külaline on tõepoolest värbkakk.” 

Kõige pisem kakuline

Eestis on kohatud tosinajagu erinevaid kakuliike: kassikakk, kodukakk, värbkakk, händkakk, kõrvukräts, sooräts, karvasjalg-kakk ehk laanekakk, vöötkakk, habekakk, kivikakk, loorkakk ja lumekakk. Enamik neist on meil regulaarselt pesitsejad, neli viimatinimetatut aga eksi- või talikülalised.

Kakud ehk rahvapäraselt öökullid (Stigiformes) kuuluvad röövlindude hulka ja on enamjaolt loomtoidulised – söövad põhiliselt imetajaid ja linde. Seda võimaldavad konksja tipuga ja kõverdatud teravate servadega nokk ning saagi haaramiseks ja kandmiseks sobilikud nelja varbaga vahedate küünistega varustatud tugevad jalad. Kakud tegutsevad põhiliselt õhtuhämaruses ja öösel, saagi tabavad nad tänu väga heale kuulmisele ning hääletule lennule, mille tagab nende pehme ja kohev sulestik. Levinud arvamus, et öökullid on päeval pimedad, ei pea päriselt paika. Kui toitu on ikka vaja hankida, seda eriti rohkesti pesitsusajal, tullakse jahile ka päevavalges. Näiteks  on värb- ja lumekakk ning sooräts aktiivsed nii päeval kui öösel.

Värbkakk nägevat pimedas aga halvasti, isegi kaks korda kehvemini kui inimene. Värbkakk tegutsebki päeva ajal, ta on Euroopa ja Eestimaa pisim kakuline, 17-20 cm pikkune, umbes kuldnoka suurune suleline. Ta on põhiliselt vanades kuusikutes või kuuse ülekaaluga segametsades pesitsev paigalind. Pesaks kasutab ta rähni vanu pesakoopaid ja puuõõnsusi, kuhu  muneb aprilli lõpupoole  paaripäevaste vaheaegadega neli kuni kuus valget muna, mida haub umbes 28 päeva. Pojad jäävad pessa umbes kuuks ajaks. Täiskasvanud emaslind kaalub keskmiselt 79 ja isaslind 58 grammi. 

Nälg toob kakud linna

Eestis on leitud, et värbkaku saagiks on langenud näiteks kaks mügrit, kodurott, karihiir, neli vesimutti ja pisihiir, lindudest sinitihane ning vainurästas. Värbkakule on omased talvised “toidulaod” – varude kogumine puuõõntesse, pesakastidesse, selgus Tiit Randla raamatust “Eesti röövlinnud”. Et kakuliste söögitoru on lühike ning pugu puudub, käib neil seedimine väga kähku: tervelt allaneelatud hiir on neil juba nelja tunniga seeditud. Luud, karvad, hambad ja muud seedimata toidujäänused oksendatakse sagedasti välja. Nende räppetompude järgi saamegi kakkude “toidulaua menüü” üsna täpselt teada.

Nii et kui kakuke tuleb lindude söögimaja juurde, siis ei huvita teda mitte päevalilleseemned ja muud terakesed, vaid üksnes linnuliha. Paksu lumekooriku alt pole ju hiire piuksumist kuulda, et teda kätte saada. Nälg ongi see, mis on mitmed suuremad ja väiksemad kakud linna toonud.  Eelmisel nädalal noolis Jõgeval Suure tänava ääres ühe vana õunapuu otsas saaki üks suuremat liiki öökull, tõenäoliselt kõrvukas räts või kodukakk. Vaevalt, et tegemist on Eesti suurima kakulise, 62-72 cm pikkuse kassikakuga. Kõik Eestis pesitsevad kakulised on looduskaitse all.

iii

RAIT RANDVERE 

blog comments powered by Disqus