Neljapäeval ja reedel tegutses Pala vallas ja Puurmani vallas asuvas Tammemäe turismitalus Jõgevamaa omavalitsustes loodud tervisenõukogude suvekool, kus käsitleti riskianalüüside koostamist, mis on vajalik õnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks.
Neljapäeva hommikupoolikul külastasid omavalitsuste tervisenõukogude liikmed Pala valda, kus põhjalikumalt tutvuti õnnetuste vältimise ja kõrvaldamise seisukohast kooli ja kultuurimajaga. Ühtlasi rääkis abivallavanem Kalev Karu teemakohastest probleemidest vallas tervikuna.
Palale näidis-riskianalüüs
Õhtupoolikul jätkus mõttevahetus Tammemäe turismitalus, kus Kalev Karu ettekande ning sellele järgnenud arutelu põhjal koostati Pala valla näidis-riskianalüüs. Selgus, et kõige tõenäolisemad on Pala vallas liiklusõnnetused.
“Riskianalüüs on kindlasti vajalik, sest see võimaldab teada saada, kui palju raha tuleb kulutada, et kaotada eeldused ühe või teise õnnetuse juhtumiseks ning kuidas lähtudes sellest eelarvet koostada. Kui hakkame sellele mõtlema pärast õnnetust, on tagajärjed sageli märksa rängemad,” märkis Pala vallavanem Jozsef Weinrauch.
“Oma riskianalüüs on soovitav teha kõikidel valdadel ja linnadel. Siis teavad elanikud, kuidas toimida, kui juhtub mõni konkreetne õnnetus,” lausus suvekooli peakorraldaja, Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna terviseedenduse peaspetsialist Kadi Eessaar.
Tabivere abivallavanem Kalev Kurs kinnitas, et kokkusaamised, kus arutatakse riske maakonna erinevates piirkondades, on vajalikud, sest nii saadakse teada teiste omavalitsuste vastavatest valupunktidest.
Suuremateks ohtudeks Tabivere vallas nimetas ta valda läbivat raudteed ja Tartu maanteed ning Tabiveres asuvat keemiatooteid valmistavat ettevõtet Mayeri Industries AS.
Oluline ka kogukonna roll
Omavalitsuste tervishoiunõukogude liikmed kohtusid suvekoolis ka Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori Margo Klaosega, kes toonitas muu hulgas, et lisaks riiklikele päästestruktuuridele on ka kogukonnal märkimisväärne roll õnnetuste vältimisel ja riskide vähendamisel.
“Väikelinnades ja maa-asulates, kus inimesed üksteist paremini teavad ja vajaduse korral ka abistavad, on sageli turvalisem kui linnades,” tõdes ta.
“Üldreeglina peavad päästeameti komandod õnnetuspaigale jõudma kahekümne minutiga. Kui tulekahju on puhkenud metsas või rabas, kulub selleks aega rohkem. Päästeameti riiklikele üksustele on kindlasti toeks ka vabatahtlikud tuletõrjekomandod, mis paljudes valdades olemas, ” lisas Klaos.
JAAN LUKAS
