“Omadega rappa” tuli tegelikult omadega hästi välja

Kamari noorteüritusel pandi lapsevanemad ja lapsed koos öösel luuremängu mängima ning tulemused üllatasid kõiki osalejaid.

Juba ammu on Põltsamaa valla Kamari küla kujunenud sealse haridusseltsi eestvedamisel paigaks, kus muude mitmesuguste ettevõtmiste kõrval pööratakse suurt tähelepanu ka lastele ja noortele.

Nüüdseks on Kamaris koostöö veelgi laienenud, sest möödunud nädalavahetusel said seal teoks Kamari noorkotkaste, kodutütarde ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva Põltsamaa üksikkompanii ühise ettevõtmisena korraldatud võistlused ja matkamäng.

Kamari noorkotkaste ja kodutütarde juhi Vaike Nikluse sõnul külastas jaanuaris Kirna õppekeskust Kaitseliidu uus juht Meelis Kiil. Lisaks kaitseliitlastele osalesid sellel kohtumisel ka Kaitseliidu Jõgeva Maleva naiskodukaitsjad, noortejuhid ja ka mõned noorkotkaste ning kodutütarde aktiivsemad vanemad. Õppepäeval lepiti kokku, et kõigis kolmes Jõgevamaa piirkonnas tuleks tänavu läbi viia üks kaitseliitlaste ja noorkotkaste ning kodutütarde ühisüritus. Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Mati Kuusvere lubas, et aitab raha leida, piirkonna juhtidelt ootab ta aga häid ideid.

 

Matkamäng koos lapsevanematega

Vaike Nikluse sõnul olid Kamari noorkotkad ja kodutütred juba eelnevalt pakkunud välja idee korraldada selline matkamäng, kus lööksid kaasa ka lapsevanemad. Kamari noortejuhid Vaike Niklus ning Indrek Eensalu otsustasid korraldada kahepäevase ürituse, kus esimesel päeval toimuksid õpetlikud töötoad kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele ning teisel päeval saaks teoks matkamäng.

Vaike Nikluse sõnul olid nemad ühisürituse korraldamiseks valmis ja jäid ootama kaitseliidu esindajate vastust oma ettepanekule. Umbes kuu aega enne ürituse toimumist vastus ka saadi. Pika mõtlemise ja kaalumise järel välja pakutud ideest sündiski lõpuks ühisüritus, millel osalesid mitte ainult  kaitseliitlased, kodutütred ning noorkotkad, vaid ka noorte vanemad ja kaitseliitlaste pereliikmed.

Vaike Niklus lausus, et kui kodutütarde ja noorkotkaste vanemaid sellesse ettevõtmisse poleks kaasatud, oleks üritus väga tagasihoidlikuks jäänud, et mitte öelda läbi kukkunud. Möödunud pühapäeval toimunud matkamängul osales kokku umbes 60 inimest, kellest kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid oli kümmekond, noorkotkaid ja kodutütreid umbes paarikümne jagu. Ülejäänud olid lapsevanemad ning kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate pereliikmed. Kamari noorte kõrval oli võistlemas ka neli Puurmani tüdrukut.

 

Õpitoad nõuannete ja võistlemisega

Tegelikult algas ühisüritus laupäeval õpitubadega, millest kahes kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad üksteiselt mõõtu võtsid.

Esimeses, esmaabi õpitoas tuli osalejatel endale selgeks teha õnnetuses kannatada saanud inimese seisund ja langetada otsus, millist abi ohvrile esmajärjekorras anda tuleb: kas teha kunstlikku hingamist, südame massaaži või kasutada muid esmaabi võtteid? Õpitubadest osavõtnutele õpetati ka erinevaid esmaabivõtteid. Osalejad said teada, missugust sidet erinevate haavade puhul kasutada tuleb.

Kartulikoorimine toimus aja peale: loeti kokku mugulad, mis  ühe minuti jooksul kooritud said. Sellel võistlusel oli ka praktiline väärtus, sest kartuleid kasutati hiljem toidu valmistamisel.

Praktilise käelise tegevuse töötoas valmistasid poisid ja mehed hernepüsse, tüdrukud ja naised aga kõrvarõngaid ning kaunistustega pesulõksusid. Teises väga õpetlikus töötoas rääkis kaitseliitlane Raivo Joorits sellest, kuidas metsa eksinud inimene seal toime peaks tulema. Selles õpitoas osalenud inimesed said teada, kuidas leida õige suund metsast välja või mida teha juhul, kui eksinul tuleb öö metsas mööda saata.

Politsei esindajana korraldas ühe õpitoa Üllar Sõmera, kes oli ette valmistanud jalgrattaga vigursõidu raja. Enamjaolt koosnes see rada elementidest, mida tuleb läbi teha jalgratta eksamil. Indrek Eensalu sõnul oli selle raja läbimine huvitav lapsevanemate jaoks, kes said praktilisel moel tõestuse selle kohta, kas nad ise suudavad sooritada neid ülesandeid, mida jalgratta eksamil nõutakse nende laste käest. Praktilise sõiduoskuse õpetamise kõrval vastas Üllar Sõmera ka liiklusohutusega seotud küsimustele.

 

Luuremäng öises metsas

Väga kaasahaaravaks kujunes esimese võistlus- ja õppepäeva lõpetanud köieveo võistlus. Selleks valisid kaheksa kodutütart igaüks endale võistkonna, kuhu pidi kuuluma üks kaitseliitlane, üks noorkotkas ning veel ühe mees ja naine, kelleks olid enamasti emad ja isad. Vaike Nikluse sõnul oli köieveovõistlus väga emotsiooniderohke.

Kõige põnevamaks võistluseks kujunes siiski öösel läbi viidud luuremäng. Legendi järgi liikus Kamaris röövlite seltskond, kellele neid taga otsivad inimesed pidid jälile saama. Seegi oli legendi kirja pandud, et röövlid olid Kamarist saagiks saanud mootorsaage, kelli ja muid esemeid.

“Röövlid” ise olid endale leidnud n-ö pesapaiga Kamari seltsimaja lähedal asuvas metsatukas. Lapsevanematest ja kaitseliitlastest koosnenud luurajate seltskond pidi aga selgeks tegema, mis metsas täpsemalt toimub.

Luurajatel tuli koostada raportid selle kohta, kui palju nende andmetel metsas röövleid on, kuidas nad välja näevad, millega seal tegelevad jne. Igale luurajale oli antud kaks elu. Luurajatel tuli arvestada sellega, et röövlitel oli moodustatud kuueliikmeline kaitsemeeskond. Tee peal varitses ka röövlite jalgrattapatrull. Mängu eripära seisnes tegelikult selles, et luurajate ülesanne oli saada võimalikult palju infot röövlite kohta ja röövlid omakorda pidid tabama võimalikult palju luurajaid.

Luuramiseks ja luurajate tabamiseks oli aega antud öösel kella ühest kella poole kolmeni. Luurajate võistkonnad oli kolmeliikmelised. Raportid said esitada need luurajate võistkonnad, kellel jäi n-ö kamba peale alles vähemalt üks elu. Mõlemad elud kaotanud luurajad, kes olid kahel korral röövlite kätte sattunud, võeti vastavalt reeglitele vangi ja nad langesid mängust välja.

Luuremängu üks korraldaja Kati Kaas lausus, et mängu ette valmistades arvestasid nad tõsiasjaga, et vanemad polnud ise selles metsas varem käinud, kuid lastele on see luuremängude paigana hästi tuttav. Praktilise luuretegevuse käigus oli  korraldajatel ehk “röövlitel” väga põnev kuulda, kuidas luurajad neile lähemale üritasid saada, kuidas üksteist taga aeti ja omavahel mõtteid vahetati.

Vaike Nikluse sõnul tehti tema soovitusel mängu ette valmistades vanematele järeleandmisi selles mõttes, et lastel paluti luurajatele mitte liialt kiiresti järele joosta, sest sportlike lastega olnuks neil peaaegu võimatu kiiruses konkureerida. Samuti anti igale luurajale kaks elu, ehkki tavapäraselt on luurajal siiski üks elu.

Kui röövleid oli oma valdusi kaitsmas kümmekond, siis kümnest võistkonnast koosnenud luurajaid tegutses ööpimeduses üle paarikümne. Indrek Eensalu sõnul nägid reeglid ette, et röövlid sulgevad oma südaööl tegevust alustanud laagri kella poole neljaks. Tagantjärele on naljakas tõdeda, et osa luurajatest vanemaid jõudis Kamari seltsimajja tagasi alles pärast röövlite naasmist ehk pärast laagri lõpetamist.

 

Noored tutvusid matkamängu köögipoolega

Teisel päeval sai teoks ka matkamäng, mille käigus tuli läbida 7,2-kilomeetrine teekond ja lahendada erinevaid ülesandeid. Paadisõidus käis võistlus aja peale, köisrajal aga tuli lisaks kiirusele rakendada ka loogilist mõtlemist, sest vastasel juhul võinuks terve võistkond ennast sinna n-ö sõlme joosta. Lisaks kuulusid võistlusülesannete hulka pusle kokkupanek, jalgratta aeglussõit, esmaabi andmine ja muud tegevused.

Indrek Eensalu sõnul oli see matkamäng heaks kogemuseks ka lapsevanematele, kes tajusid praktiliselt, millega nende noorkotkastest ja kodutütardest lastel tegelikult laagrielu käigus tegeleda tuleb.

Teisalt said lapsed ise praktilise kogemuse võrra rikkamaks, nähes võistluse ettevalmistamise köögipoolt. Tavaliselt on nad ikka ühe või teise korraldusliku osa suhtes kriitilised olnud. Vaike Niklus lausus, et hea meelega näeksid nemad sellist üritust toimumas igal aastal. Samas ootaksid nad korraldajatena suuremat aktiivsust Kaitseliidu poolt.

Indrek Eensalu ja Vaike Nikluse sõnul tuleks kaitseliitlastel endale tulevikus täiendust soovides panustada sellele juba varem, mitte mõelda nii, et mille erilisega need noorkotkad ja kodutütred siis ikka tegelevad. Kamari noortejuhid on seda meelt, et üritus jätkub endiselt noorkotkaste, kodutütarde ning kaitseliitlaste osavõtul ja et aasta pärast osatakse kahepäevane võistlus veelgi paremini ette valmistada.

 

Väga õpetlik üritus

Kaitseliidu Jõgeva Maleva Põltsamaa üksikkompanii pealik Enno Ottis kinnitas, et koostöös Kamari noorkotkaste ja kodutütarde ning nende juhtidega sündis väga tore ettevõtmine, kus saadi koos proovida mitmeid õpetlikke tegevusi nagu õhupüssist täpsuse laskmine, esmaabivõtete õppimine ja ellujäämise kursuste läbimine.

“See, et Kamari noortejuhid meilt pikalt vastust pidid ootama, tulenes sellest, et meil tuli kokku panna ühisürituse eelarve. See vaadatakse staabis üle ja rändab edasi peastaapi, kuni see heaks kiidetakse. Meie osalesime Kaitseliidu poolt enam kui kümnest inimesest koosnenud seltskonnaga.”

Ottis peab vajalikus, et see üritus kindlasti jätkuks. Ta saadab Kaitseliidu liikmetele info edasi ja soovitab neil sellel üritusel koos pereliikmetega osaleda. “Kiidan väga noorte poolt pühapäevaks ette valmistatud matkarada, kus meil tuli sooritada mitmeid ülesandeid. Ka öine luuremäng oli hästi ette valmistatud, kiidan noori professionaalsuse eest, ehkki nad tegid ka mõne vea. Veel tänan kõiki selle ürituse sponsoreid ning kinnitan, et osaleme sellel üritusel ka järgmisel aastal.”

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus