Suhkrutrahv oleks jäänud olemata, kui meie, Eesti Vabariigi elanikud, oleksime enne suhkrumadinat veidi sirvinud Euroopa Liidu seadusandlikke dokumente, eriti keeldude ja sanktsioonide postulaate. Nüüd on hilja isegi seda rumalat küsimust püstitada. Nüüd tuleb veel mitmed trahvid välja kannatada ja et uusi kaela ei väänata, tuleb eurodirektiivid endale just meid otseselt mõjutavates valdkondades selgeks teha.
Seadusi on rikutud
Aga kahjuks enamikule meist on see lootusetu ettevõtmine ? pole aega või pole tahtmist. Heaks näiteks on Ants Prii. Kui kolleeg volikogust oleks kiiresti endale selgeks teinud Eesti Vabariigi Põhiseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kirjapandu nii sõnas kui mõttes ja lisaks veel linnavolikogu ja linnavalitsuse põhimäärused ja reglemendid läbi lugenud, poleks sellest staadioniloost pikemalt vaja heietada.
Aga siiski tuleb, sest mitte ainult Ants Prii, vaid veel paljud linnategelased pole seadusi austanud, vaid püüavad omaenese tarkusest uut leiutada.
Selge on, et staadioni ehituse algatamisel rikuti kehtivaid planeerimisseadust ja ehitusseadust. Need seadused kehtivad jaanuarist 2003.
Seadustest tuleneb otseselt, et kehtestatud detailplaneeringu puudumine tähendab detailplaneeringu kohustusega alal sisuliselt maakasutuse muutmise, uute hoonete ja rajatiste ehitamise ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemise keeldu.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda linna üldplaneeringust ja arengukavast. Arengukava määrab linna arengu seisukohalt vajalike projektide ja
rakendatavate tegevuste järgnevused ning neile ettenähtud vahendid. Olgu teadmiseks juurde lisatud, et kohaliku omavalitsuse arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.
Kas Jõgeva linna arengukavas on kõik need nõuded paigas? Kaugelt mitte, härrased!
On kurb, et Jõgeva maavanem oma kirjas Jõgeva Linnavolikogule ei olnud täpne ja
õigustas staadioni detailplaneeringu mittevajalikkust. Ilmselt on maavalitsuses ehitusjärelvalve nõrga ametniku teostada.
Vaja kirjalikku eriarvamust
Nüüd poole miljoni suuruse kahju hüvitajatest. Ants Priile kui kogenematule volikogu liikmele ei ole midagi ette heita. Lihtne matemaatika annab tõesti poole
miljoni jagamisel 12 volikogu liikme vahel 41 667 krooni. Sellele, kes on kursis
demokraatlike printsiipidega kohalikus omavalitsuses, on see lihtlabane aritmeetika
mõnus naerukoht.
Siin maksab ülalöeldu- poliitikud ei vastuta kunagi ühiselt ehk kollegiaalselt vastu võetud või vastu võtmata jäänud otsuste eest. Teadmiseks teistele noorpoliitikutele – kui kollegiaalselt on mingi asi paika pandud poolthäälte enamusega, siis ka vastuhääletajad ja erapooletuks jääjad loetakse asjaosalisteks. Väike erand on vast see, kui keegi otsustamisel esitab kirjaliku eriarvamuse antud küsimuse lahenduse kohta. Siis on temal moraalne õigustus avaldada avalikkusele oma arvamust. Nii lihtne see ongi. Seega – see pool miljonit tuleks kõikide Jõgeva linna volikogu liikmete vahel, sealhulgas ka Ants Prii, jagada. Tema ka selle supi keetjaks oli, on ja jääb kuni uue koosseisu tegutsema asumiseni.
OLAVI ANNUK
Jõgeva linna volikogu liige
