Oktoober kujunes viimase 93 aasta keskmisest 1,5 kraadi võrra külmemaks. Porikuu esimesel kolmel päeval püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur veel 11-14 kraadi piires, mis on tavapärasest kolme kuni viie kraadi võrra kõrgem. Kuigi päevased temperatuurid tõusid kuu alguses 15-17 kraadini, tekitas tugev tuul külmatunnet ja sundis varju otsima.
Peagi jäi tuult vähemaks, kuid sellega koos muutusid ööd külmaks ja päevasooja oli eelnevaga võrreldes napimalt. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 4. oktoobrist alates kahe ja poole nädala vältel normist madalamana. Kogu teise dekaadi vältel oli ilm väga nõrga tuulega, peaaegu tuulevaikne. Tuule ööpäevane keskmine kiirus kõikus kümmepäevaku jooksul 0,3…2 m/s, maksimaalsed puhangud küündisid 3…7 m/s. Kuna päevased õhutemperatuurid tõusid enamasti üle üheksa kraadi, üksikutel päevadel 12 kraadini, siis oli tänu päikesele ja vaiksele ilmale õues mõnus toimetada.
Sagedased ja tugevad öökülmad
Viimasel dekaadil oli temperatuurirežiim muutlik. Keskmine õhutemperatuur tõusis mõnel päeval üle viie kraadi, kuu lõpus aga langes miinusesse.
Lõppenud oktoober paistab silma sagedaste ja tugevate öökülmade poolest. Minimaalne õhutemperatuur langes kuu jooksul miinusesse 22 ööl, mis on tavapärasest enam kui kaks korda rohkem. Kui keskmiselt algavad meil -4 kraadist tugevamad öökülmad alles oktoobri viimasel dekaadil, siis tänavu langes minimaalne õhutemperatuur juba 7. ja 8. oktoobril alla -4 kraadi ja maapinna lähedal mõõdeti mineraalmullal -7 ja rohul ‑10 kraadi. Väga tugevaid öökülmi (<-4 °C) esines mitmel korral ka teisel dekaadil ja oktoobri viimastel öödel. Kokku langes minimaalne õhutemperatuur oktoobrikuu jooksul alla -4 kraadi 10 ööl.
Veelgi rohkem on esinenud oktoobris enam kui -4 kraadiseid öökülmi ainult 1976. aastal. Kuu minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 29. oktoobril -7,8 °C. Selle näitaja poolest tänavune aasta eriliselt silma ei paista. Oktoobris on mõõdetud viimase 93 aasta jooksul 14 korral enam kui -10kraadist külma, viimati 2012. aasta sügisel.
Kaks esimest dekaadi peaaegu vihmata
Tänavune oktoober kujunes ka erakordselt sademetevaeseks. Kaks esimest dekaadi jäid peaaegu vihmata. Kuni 23. oktoobrini ainult paaril päeval veidi tibutas, mis tegi asfaldi märjaks. Viimasel dekaadil mõnel päeval sadas, kuid ikka vähe. Kui keskmiselt on tulnud Jõgeval oktoobris vihma 66 mm, siis tänavu kogunes kogu kuu sajusummaks ainult 8,6 mm. Mõne kümnendikmillimeetri võrra veelgi vähem on kuu jooksul sadanud 1922. aastast tehtud vaatluste järgi ainult 1951. aastal.
Päikest paistis lõppenud kuul rohkesti. Oktoobri päikesepaiste kestuseks kogunes 111 tundi, mis moodustab keskmisest enam kui 140 protsenti.
Tänavu lõppes üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla viie kraadi) 6. oktoobrist, mis on keskmisest ajast 15 päeva võrra varem. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes oktoobris ligi 50 kraadi, mis on keskmisest enam kui kümme kraadi võrra vähem. Intensiivne lehtede langemine algas kuu keskpaiku ja kuu lõpuks oli enamik puid ja põõsaid looduses raagus. Lehtede langemine jäi vaatamata rohketele öökülmadele oktoobris tavapärasest hilisemaks.
Püsivalt lumi novembris veel maha ei jää
Milline on olnud novembrikuu ilm Jõgeval 1922-2014. aastate andmetel? Novembrit kutsutakse teatavasti ka talvekuuks. Ilmselt on selle põhjuseks, et harilikult sajab novembris juba lund ja tekib ka aegajalt lumikate. Püsivalt lumi selle kuul siiski enamasti veel maha ei jää.
Maksimaalne lume paksus on küündinud hingedekuul 30 sentimeetrini, viimati oli see nii 2008. aastal. Novembri kolmandal dekaadil langeb ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavaliselt püsivalt alla nulli ja muld jääb külmunuks. Äärmustemperatuurideks on hingedekuul mõõdetud 12,7 °C (1967. aastal) ja -26,0 °C (1951. aastal). Kuu sademete summa on kõikunud kümnest millimeetrist (1998. aastal) kuni 153 millimeetrini (1923. aastal), vaatlusaastate keskmine on 56 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
