|
|
Jõgeva ekstreemspordipark on praeguseks juba üsna kehvas seisukorras. Sealsed atraktsioonid on muutunud trikiratturitele ja rulasõitjatele ohtlikeks, kuid linnavalitsusel pole õnnestunud mitmete aastate jooksul pargi kordategemiseks raha leida. |
Jõgeva täiskasvanute keskkooli kõrval asuval platsil avati 2001. aastal ekstreemspordipark. Sellisel kujul töötab park tänase päevani, kuid enam kui kümne aasta jooksul pole seal erilisi remonditöid tehtud. Praegu on pargi pooled atraktsioonid kõvasti lagunenud, ekstreemspordisõpradel tuleb katkistel atraktsioonidel kukkumisi iga päev ette ning korra nädalas peavad mõned hullemini viga saanud trikiratturid ja rulatajad külastama traumapunkti.
Traumapunktil tööd jagub
Jõgeva haigla juht Peep Põdder rääkis, et viimastel nädalatel on ekstreemsportlasi traumapunktist läbi käinud küll. Ta nentis, et ekstreemspordiks mõeldud park on kehvas seisus, kuid rõhutas ka, et igaüks peab oma turvalisusele ise mõtlema. “Kui on näha, et need atraktsioonid on katki, siis ei maksa sinna ronida,” nentis Põdder. Samas möönis haigla juht, et loomulikult tuleks linnal kuidagi leida võimalus, kuidas trikitajate park korda teha, hoolimata sellest, et ekstreemspordile ta ise hea pilguga ei vaata. “See on ka siis, kui atraktsioonid korras, ohtlik spordiala,” nentis arst.
Ekstreemspordiparki kasutavad poisid kinnitasid, et neile on trikiratastega sõitmine väga meeltmööda ning ei hakka sellest mõne katkise atraktsiooni pärast loobuma. “Me pole amatöörid, et niisama lihtsalt pikali käime,” sõnasid nad enesekindlalt. Siiski on ka osavamatel tegelastel pargis katkiste atraktsioonide pärast ninaga asfalti künda tulnud. Seega soovivadki poisid, et midagi atraktsioonide parandamiseks ette võetaks.
Sellel nädalal neljas “ei”
Möödunud aastal muutus ekstreemspordipargi taastamise teema aktuaalseks, mil noored ekstreemspordi huvilised lõid suhtlusportaali Facebook kommuuni, kus kogusid toetajaid uue trikitamiskoha rajamiseks. Aktsioon jõudis ka linnavõimuni ning omalt poolt esitas linnavalitsus järjekindlalt rahataotluse pargi renoveerimise jaoks Regionaalsete Investeeringutoetuste programmi, kust projekt järjepidevalt negatiivseid vastuseid sai. Linnavalitsus on taotlenud antud programmist, kus tulubaasi moodustab hasartmängumaksust laekuv tulu, alates 2010. aastast. Seni tulutult. Viimane taotlus esitati selle aasta veebruaris ning mitterahuldava vastuse sai linnavalitsus alles sel nädalal. See tekitas abilinnapeas Mihkel Kübaras juba kõvasti nördimust, sest sisimas uskus ta, et nii järjekindlale taotlusele võiks lõpuks ka positiivne vastus tulla.
Ekstreemspordipargi korrastamiseks kulub umbes 37 000 eurot, millest 5000 tuleks maksta Jõgeva linnal. Mihkel Kübar selgitas, et antud programm on hetkel linna jaoks ainuke koht, kust oleks võimalik sellele projektile rahastust leida. Programmi maakondliku komisjoni esimees Aime Meltsas ütles, et ei saa avaldada, milline projekt sai vastlõppenud voorus rahastatud. “Komisjoni nõuded on selle koha pealt väga ranged. Me ei saa avaldada kriteeriume, mille põhjal projektid rahastuse saavad. Maakondlik komisjon määrab kindlaks projektide pingerea, mis saadetakse Tallinna üle vaatamiseks. Seal võidakse meie pingerida veel muuta ning siis tehakse otsus, kes rahastuse saab,” selgitas ta süsteemi.
Siiski kinnitas Mihkel Kübar, et ekstreemspordipargi projekt ei saanud rahastust ka viimases voorus.
Võimalusel parandatakse, vastasel juhul pannakse kinni
Aime Meltsas rääkis, et on kursis skate-pargi seisukorraga ning ka sellega, et eelmise aasta sügisese seisuga pole nende projekt rahastust saanud. Meltsas sõnas, et teab ka selle projekti rahastuse leidmise keerukust ja et mujalt meetmetest polegi väga võimalik pargi renoveerimiseks raha leida. Samas selgitas ta, et seda fakti ei saa nad projektide hindamisel arvesse võtta.
“Meil on väga kindlad kriteeriumid, mille järgi projekte hinnatakse,” lisas Meltsas. Veel rääkis ta, et igasse vooru laekub Jõgeva maakonnast keskmiselt kümme taotlust, millest leiab rahastuse reeglina vaid üks. “Kõik taotlused, mis meieni on jõudnud, on väga vajalikud ja mõttetuid rahaküsimisi pole olnud. Samas on viimase kolme aasta jooksul raha vähemaks jäänud ning taotluste rahuldamine ka seetõttu piiratud,” lisas Meltsas.
Abilinnapea Mihkel Kübar rääkis, et lähipäevil on neil plaanis maha istuda ka SA Jõgeva Sport juhtidega, kes Jõgeval mänguväljakutel ning ka ekstreemspordi pargil silma peal hoiavad. Püütakse ühiselt leida veidigi raha, et pargis hullemad kohad ära parandada. “Eks sügisel, mil saab uuesti antud programmist raha küsida, kaalume ka uue taotluse esitamist, kui varem mingeid võimalusi ei teki,” kommenteeris Kübar, kuid lisas, et selle aja peale on juba üks ekstreemspordihooaeg möödas.
Praegu on aga pargi seisukord ikka väga kehv ning ka linnajuhid hoiavad hinge kinni, et keegi katkiste atraktsioonide tõttu raskelt viga ei saaks. Korra on Kübar ka mõelnud, et kehvemal juhul tuleb neil park sulgeda, kuid esmalt püütakse siiski leida võimalusi, kuidas seda korras hoida.
Jõgevamaa tervisenõukogu tutvus avalike mänguväljakute olukorraga
Lõppeva nädala esmaspäeval külastasid Jõgevamaa tervisenõukogu liikmed Maiu Veltbach ja Andi Einaste koos Jõgeva valla ehitusspetsialisti Aavo Välbaga Jõgeva linna, Põltsamaa linna ning valla avalikke mänguväljakuid. Pärast mänguväljakute ülevaatamist nentisid nad, et üldiselt on nende olukord murettekitav.
Päris mitmetes kohtades on endiselt kasutuses väga vanad ja kehtivatele nõuetele mittevastavad atraktsioonid, mis on oma aja ära elanud. Mõned neist on ka katki ja ohtlikud. Samas vajavad ka mitmed tänapäevased atraktsioonid remontimist ja heaperemehelikku hooldamist.
Vaatlusringkäigu mõte oli tervisenõukogu liikmetel end kurssi viia maakonna mänguväljakute olukorraga ning teavitada neist ka omavalitsusi. “Meie eesmärk ei ole omavalitsustele ettekirjutusi teha, vaid juhtida nende tähelepanu mänguväljakute olukorrale ning seal mängivate laste turvalisuse tagamisele,” selgitasid Andi Einaste ja Maiu Vetlbach.
Aavo Välba hinnangul on kolmest omavalitsusest kõige kehvemas seisus Jõgeva linna mänguväljakud, eriti trööstitu on KEK-i linnaosas asuv mänguväljak.
Ka Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar on selle teemaga kursis ning kinnitas, et lähiajal hakatakse ka korrastamisega tegelema. Veel tunnistas Kübar, et planeerima hakatakse ka kultuurikeskuse taga asuva pargi ja mänguväljaku korrastamist.
Samas sõnas Aavo Välba, et kiita tuleb Põltsamaa linna mänguväljakuid, millest kõige moodsam peaks avatama eelduste kohaselt 1. juunil. Tulevikus kavatseb maakonna tervisenõukogu tutvuda ka maakonna teiste avalike mänguväljakute olukorraga.
i
EILI KOITLA
