November jääb kauaks meelde erakordselt tugeva kahepäevase lumesaju ja tuisuga kadripäeva eel. Paljudes paikades Eestimaa ilmajaamade vaatlusväljakutel registreeriti uued novembrikuu lumepaksuse rekordid.
Jõgeval mõõdeti ilmajaama andmetel maksimaalseks lume paksuseks 25 sentimeetrit, maakonna ilmavaatluspunktides kohati üle 40 sentimeetri. Jõgeval on vaatlusväljakul olnud veelgi paksem lumi 1988. aasta novembrikuu viimasel päeval — 31 sentimeetrit.
Tookord oli tuisk kandnud lund paksemaks vaatluslattide lähedusse ja samal päeval põllul tehtud kilomeetripikkusel marsruutmõõdistamisel saadi lume keskmiseks paksuseks ainult 18 sentimeetrit.
Marsruutmõõdistamist tehakse ilmajaamades ainult kolm korda kuus iga kümmepäevaku lõpus ja seetõttu puuduvad tänavuse tuisu kohta sellised täpsed andmed. Episoodiline vaatlus näitas, et 25. novembri hommikul ilmajaama väljakul registreeritud 25-sentimeetrine lume paksus sobiks ligikaudu ka põllu keskmiseks — see kõikus põllul 16 – 33 sentimeetrini. Seega võib tõdeda, et ka Jõgeval pole 1964. aastast alates nii paksu lund põldudel novembrikuus esinenud. Kui 1988. aasta lumehange kõrgus välja arvata, siis on senised maksimumnäidud küündinud avamaastikul 20 sentimeetri piirimaile.
1922. aastast alates on vaatlusandmed Jõgeval kirjas dekaadide lõpuseisudega ja ka selles tabelis ei ületa ükski näit tänavust.
Ikka tavalisest soojem
Vaatamata rohkele lumesajule ja külmale ilmale kadripäeva paiku, oli november üldkokkuvõttes tavalisest enam kui kahe kraadi võrra soojem. Kuu alguses jätkus veel taimede kasvuperiood, aedades õitsesid lilled, päeval oli 6…8 kraadi sooja. Lühiajaline jahenemine toimus 6. kuupäeval. Järgnenud neli ööd olid külmad ja hommikuti hall maas.
Alates 10. novembrist läks ilm taas väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kujunes järgneva nädala jooksul 5…9 kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks, maksimaalsed termomeetri näidud tõusid üle 10 kraadi ja öösiti oli sooja 2…6 kraadi.
Talviseks muutus ilm alles 17. novembril, kui esimene lumi maha sadas. Esialgu oli lund ainult kirmena. Minimaalne temperatuur langes 21. ja 22. novembril õhus ‑7…–8 kraadini ja lume pinnal oli külma 2-4 kraadi enam.
Muld jõudis enne suurt tuisku külmuda Jõgeva ümbruses künni ja orasepõllul mõne sentimeetri sügavuseni, rohukamara all jäi aga peaaegu sulaks. Paksu lumevaiba all külmumine maa soojuse mõjul vähenes. Novembri viimastel päevadel tõusis temperatuur 3…6 kraadini. Sadas vihma ning lumi kadus kiiresti.
Taimed eriti kahjustada ei saanud
Lume sulamise ajaks oli pinnas juba uuesti sula ning vesi sai mulda imbuda. Taliviljaoraste ja teiste taimede jaoks oli hea, et peaaegu sulale maale sadanud paks lumi pikaks ajaks maha ei jäänud ning sulaveest põldudele ulatuslikke loike ei tekkinud. Vastasel korral oleks tekkinud suur taimede haudumise, vettimise ja lumiseenekahjustuse oht.
Detsember on tavaliselt talvine
Milline on olnud viimase 86 aasta jooksul detsembrikuu ilm? Keskmisena on langenud ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla null kraadi juba novembri viimasel kümmepäevakul ja detsember on tavaliselt talvine.
Kuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur vaatlusaastate keskmisena –2 kraadi, kuu lõpus –5 kraadi. Püsivalt kogu talveks on lumi vaatlusaastate keskmisena maha jäänud jõulukuu keskpaigas.
Samas on aga olnud talvesid, kus püsivat lumikatet pole tekkinudki. Kõige vähem oli detsembris lund 1972. aastal, kui kogu kuu jooksul ainult ühel hommikul maad lumekirme kattis.
Detsembri absoluutseks minimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud –40 kraadi 1978. aastal ja absoluutseks maksimaalseks 11 kraadi 2006. aastal.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
