Noortetöö vaatab tulevikku

Keerulistel aegadel otsitakse uusi ideid edasiminekuks – nii on see ka töös noortega. Vahel  jõutakse uue otsingul ringiga äraunustatud vana juurde või vaadeldakse probleeme senisest sootuks uue nurga alt. Aga kõige selle eelduseks on, et osataks näha seni kasutamata või tähelepanuta jäänud võimalusi. 

Siiani puudub Eesti ühiskonnas debatt noorte elu puudutavatel teemadel. Kuigi juba aastaid on räägitud üldhariduskooli õppekavade arendamisest, kutsehariduse väärtustamisest ja kõrghariduse rahvusvahelistumisest, tööturuvaldkonnas on arutletud noorte töötuse või karjääriteenuste üle, pole noorsootöö probleemid ühiskonnas laiemat kõlapinda leidnud. Noored elaksid nagu omaette maailmas ja nende täiskasvanuks saamise teed toetab ühiskond vähe. Me ei taha, et noored oleksid oma riigis õnnetud ja rahulolematud või oma tegusust vaid protestiaktsioonides või mõnel äärmuslikul viisil väljendaksid. 

Lõimitud noortepoliitika

2006. aastal otsustas valitsus haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul luua riigis lõimitud noortepoliitika ja nägi ette sammud selle arendamiseks. Lõimitud noortepoliitika aluseks on noorsootöö oma kõikide meetodite ja põhimõtetega, mis peavad oluliseks lähtumist kõigi 7–26aastaste noorte huvidest. Just selline vanuserühm on määratletud noorteks noorsootöö seadusega.

On iseenesest mõistetav, et kümne-viieteistkümne aasta pärast kujundavad just need noored Eesti elu. Seetõttu on eriti oluline noori mõista, suhelda nendega, anda tagasisidet, pakkuda erinevaid võimalusi osalemiseks ühistes tegevustes. Noorte enesearenguks peab olema loodud alus, ainult nii saab loota õnneliku ja endaga ühiskonnas hästi hakkama saava noore kujunemist.  

Määrav roll omavalitsustel

Eesti kehvas demograafilises situatsioonis ei saa riik endale lubada, et noor ei tule elus toime või ei kujune tegusaks ühiskonnaliikmeks. Vananeva rahvastikuga maal, nagu Eesti seda on, ei soovi me ka seda, et noored suunduksid massiliselt elama ja tööle teistesse riikidesse. See tähendab, et riik peaks pakkuma piisavalt õppimisvõimalusi, peaks pakkuma tervishoiuteenust ja looma tingimusi noorte vaba aja veetmiseks.

Tõenäoliselt aitaks tööd koordineerida tihedama võrgustiku loomine kõikide nende elualade vahel, mis noortesse puutuvad. Siin on määrav roll omavalitsustel, kuna valdav osa tööst noortega toimub nende kodukohas.

Noorsootöös ei saa aga täiskasvanud ette kirjutada, kuidas ja milliste vahenditega peaks tööd tegema. Noorte soovid ja taotlused peavad olema esikohal. Siit jooksebki habras piir riigi eesmärkide ja tema noore kodaniku tulevikunägemuste ja tahtmiste vahel. Sidususe kaotamist nende kahe vahel ei saa lubada. See aga tähendab uute ja paindlikke tööviiside leidmist, oludega harmoneeruvate ühenduste loomist. Meil on näiteks noortelaagrid, töömalevad, noortekeskused, info- ja nõustamisteenused, huvikoolid (muusika- kunsti-, tehnika- ja spordikoolid), noorteühingute tegevus või huvitegevus koolides, kultuurimajades ja mujal – kõigil neil on kogemusi ja palju ekspertteadmisi noorte kohta. Aga küllap on võimalusi veel – kõige tähtsam on aga, et noortega räägitaks neile arusadavas keeles, et nende soove ja vajadusi mõistetaks.  

Oluline mitteformaalne haridus

Haridusuuringute tulemused näitavad, et tihti mängivad noorte elus suurt rolli just need teadmised ja oskused, mis on saadud mitteformaalse hariduse kaudu. Noored teevad vabatahtlikku tööd, korraldavad või juhivad erinevaid projekte, organisatsioone ja seltse (noorteühingud, õpilasomavalitsused, noorteparlamendid), osalevad paljudes noorsootöö asutuste huvitegevustes, sh planeerija või korraldajana, ja saavad selle kaudu tööturule sisenemiseks vajaliku töökogemuse ja sotsiaalsed oskused. Riik peab noorte sedalaadi kogemusi väga oluliseks.

Noorsootöö tähtsust näitab ka see, et riik on suunanud valdkonda oluliselt rohkem raha. Euroopa Liidu fondide kaasabil toetatakse lähiaastatel noorsootöö kvaliteedi arendamise programmi kaudu noorsootöötajate koolitamist ning valdkonna kvaliteedi- ja seiresüsteemide väljatöötamist 81 miljoni krooni ulatuses; noortekeskuste, huvikoolide ning noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehitamist ja renoveerimist 316 miljoni krooniga. See võimaldab ehitada ja korrastada 45 keskust üle Eesti.  

Toetusmehhanismid noortekeskustele

Viimasel ajal üha suurema tähelepanu osaliseks saanud karjääriteenused, noorte karjäärinõustamine saab kokku 35 miljonit krooni. 2009. aastal suureneb neid teenuseid osutavate keskuste toetuse maht varasemaga võrreldes kolm korda. Vaatamata pingelisele eelarveolukorrale säilivad ka kõik senised toetusmehhanismid muudes noorsootöö valdkondades, tagades sellega viimase kümne aasta töö jätkumise.

Tahan tunnustada neid omavalitsusi, kes on pidanud noorsootööd tähtsaks, mõistnud selle olulisust nii noortele kui ka kodukohale. On hea, kui noored oma kodukohta jäävad või pärast õpinguid oma koju tagasi pöörduvad. Praeguse väheneva eelarve tingimustes ei peaks vastutustundlikud omavalitsused noorte arvelt kokku hoidma ega noorsootöö eelarvet vähendama, pigem vastupidi, sest töö noortega on tulevikku vaatav. Meie kõikide huvides on tegusa, aktiivse ja vastutustundliku uue põlvkonna kasvamine Eestis.

iii

MADIS LEPAJÕE, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

blog comments powered by Disqus