Noortekeskuses peeti avamispidu

 

Kuremaal avati üleeile pidulikult noortekeskuse uued ruumid. Poolteist miljonit krooni maksma läinud noortekeskus valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel ja Jõgeva valla kaasfinantseerimisel.

Kuremaa Avatud Noortekeskusel tuli senini tegutseda tunduvalt kehvemates tingimustes kui teistel Jõgeva valla noortekeskustel — Siimusti, Jõgeva aleviku, Vaimastvere ja Laiuse noortekeskusel. Algul käisid Kuremaa noored koos kohalikus lasketiirus, hiljem lossi keldriruumides. Noortekeskuse uus kodu paikneb telefonikeskjaamast tühjaks jäänud majas, mis kuulub hetkel veel valla kommunaalettevõttele Kuremaa Enveko, ent mille üleminek valla omandisse on ettevalmistamisel.

„Et siinsetel noortel on tulnud leppida ka kehvemate tegutsemistingimustega, oskavad nad uut maja loodetavasti seda enam väärtustada,“ ütles Jõgeva vallavanem Saima Kalev, tunnustades üksiti vallavalitsuse noorsootöö vanemspetsialisti Monika Maasingu tööd Kuremaa uue noortekeskuse rajamise projektijuhina.

„Nii suure mastaabiga projekti polnud ma küll varem vedanud, aga tänu sellele, et mulle olid kogu aeg toeks vallavalitsuse ehitusspetsialist Aavo Välba, eelarve peaspetsialist Jana Pärn ja teised kolleegid, tulin toime,“ ütles Monika Maasing. „Ka koostöö ehitajaga, ASiga Duko Ehitus sujus kenasti.“

Rõõmsavärvilise sisekujundusega hoones on noortel kasutada üks suur ühistegevusteks mõeldud ruum, mängude tuba (seal saab mängida koroonat ja õhuhokit), köök ja mõned kõrvalruumid. Ka noorsootöötajal Janar Hannolainenil on eraldi tuba, kus vajaduse korral mõne noorega neljasilmajuttu rääkida.

Alustati bussipeatustes

Jõgeva vald oli kümmekond aastat tagasi üks avatud noorsootöö juurutamise pioneere mitte ainult Jõgevamaal, vaid ka kogu Eestis. Vallavanemal Saima Kalevil ja vallavalitsuse toonasel noorsootööspetsialistil Karin Tõntsul, kes praegu pikal lapsepuhkusel, oli üleeile tore meenutada, kuidas Karin omal ajal noored valla viie suurema keskuse bussipeatustesse kokku kutsus, et arutada, mida nad oma koolitööst üle jääva ajaga üldse peale tahaksid hakata. Nüüdseks on bussipeatustest jõutud viie ilusa ja hästi toimiva noortekeskuseni. Kusjuures nii Siimustis, Jõgeva alevikus, Kuremaal kui ka Vaimastveres on noortekeskuse tarvis (Vaimastveres, tõsi küll, ka õpilaskodu tarvis) korda tehtud senini küla või aleviku üldilmet rikkunud hoone.

Saima Kalevi sõnul pole noosootööle raha kulutamist alati lihtne vallavolikogu liikmetele ära põhjendada, seda enam, et arv eelarvereal tundub esmapilgul suur, ent suureks teevad selle eelkõige ruumide (aga neid ei kasuta mitte ainult noored, vaid tavaliselt ka eakad, kohalik külaselts jt) ülalpidamiskulud, tegevustoetust saavad noortekeskused õige napilt: nii umbes 10 000 krooni aasta peale. Suurema osa oma ettevõtmiste jaoks vajalikust rahast taotlevad noored projektidega erinevatest fondidest (mullu saadi 12 projektile ligemale 200 000 krooni toetust!), saades nii peale sisuka ajaveetmise võimaluste ka edaspidises elus tarviliku projektikirjutamis- ja juhtimiskogemuse.

Järgmine Palamuse

„Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus pöördus just täna Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu kaudu kõigi omavalitsuste poole, et tunnustada neid senise panuse eest noorsootöösse ja üksiti panna neile südamele, et nad ka majanduslikult keerulistel aegadel selle valdkonna toetamist ei lõpetaks,“ ütles Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuhi kohusetäitja Heli Erik. „Noorsootöösse panustatud raha ei anna küll kohe numbrites fikseeritavat tulemust, pikemas plaanis tõuseb sellest aga suurt kasu. Kui noortekeskused kehvadele aegadele viidates kinni panna, on nende taasavamine tulevikus juba väga keeruline.“

Kuremaa noorte rõõmu uue kooskäimiskoha üle oli teiste hulgas tulnud jagama Palamuse vallavalitsuse noorsootöötaja Ellen Kliiman, kes isegi praegu noortekeskuse laiendamise projektil silma peal peab hoidma. Palamuse Avatud Noortekeskus laieneb nimelt apteegihoone alumise korruse otsatubadest sama maja teisele korrusele.

„Muinsuskaitse alune apteegihoone on remondi käigus meile üsna palju üllatusi serveerinud,“ ütles Ellen Kliiman. „Paar vaheseina on osutunud näiteks mädanenuks ning otsustamaks, missugused palgid välja vahetada ja missugused säilitada, on tulnud vastav komisjon kokku kutsuda. Sedalaadi takistuste tõttu on tööd küll veninud, aga detsembri alguses tahaksime siiski juba avamispidu pidada.“

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus