Kuigi oktoobrkikuu viimane nädal oli kooliõpilastele vabaduse nautimiseks, oli Tartu Miina Härma gümnaasium vaheaja alguspäevil sagimist ning tihedat mõttetööd täis. 25.-28. oktoobrini kogunes Tartusse ligikaudu 160 noort Eestist, Lätist, Suubritanniast ja Gruusiast (Georgiast), et mängida läbi Euroopa Parlamendi tööd. Toimus 9. Euroopa Noorteparlamendi Eesti sessioon.
Inimõigustele pühendatud sessiooni peakorraldajaiks olid Tartu Ülikoolis õppivad Priit Piip ning Helga Kalm, presidendiks Mari-Liis Orav ning ürituse patrooniks Eesti õiguskantsler Indrek Teder. Lisaks neile veel kümmekond inimest, kes säärase ürituse toimumise võimalikuks tegid.
Kõnelda tuli inglise keeles
Ehki sessioonist võtsid osa peamiselt Eesti gümnasistid ning üliõpilased, jätkus igasse töögruppi ka mõni välismaalane. Tänu sellele oli tarvis kõnelda inglise keeles, nagu reeglid ette nägid, kuigi oli suur kiusatus emakeelt kasutada. Ja kui teinekord ei tulnudki õige sõna meelde, siis grupi peale täideti lünk ikkagi kuidagi ning jätkati inglise keeles.
Suur osa eestlastest olid pealinnade suurkoolidest, kuid nende hulka mahtus ka kolm Jõgeva Gümnaasiumi õpilast, kes sattusid sinna korraldajate kutsel läbi õpilasesinduse. Lisaks siinkirjutajale osalesid Keiu ja Annaliisa.
9. Euroopa Noorteparlamendi Eesti sessioon avati haridus- ja teadusministeeriumis. Peeti kõnesid, tutvustati grupijuhte ja korraldajaid, sooviti kõike head. Seejärel viidi kogu 160- pealine rahvamass koos reisikohvrite ja kompsudega Tartu raekoja platsile, kus moodustati suur ring ning mängiti lihtsaid ringmänge, kõike seda loomulikult inglise keeles. Alles umbes pooletunnise lõbutsemise järel juhatati delegaadid ööbimispaika Miina Härma gümnaasiumis ning anti neile süüa.
Sessiooni päevakava oli tihe: äratus kell 8 hommikul ning magama ei saanud tavaliselt enne kella üht öösel (kui siiski). Rohke mõttetöö vahel olid vaid mõned üksikud kohvipausid ning tund aega lõunasöögiks. Majast välja linna uurima minna polnud ka sugugi aega. See oli tõepoolest ainuke miinus, mis segas nähtavasti ka ainult mind kui inimest, kes väga tihti Tartusse ei satu ning oleks soovinud pisutki omapead ringi tatsuda. Samas oli raske ja rohke vaimutöö igati nauditav ning teretulnud nähtus, eriti sessiooni lõpuks, kui sai oma nähtud vaeva vilju noppida. Nimelt olid kõik noored jagatud kaheksasse töögruppi, ülesandeks koostada resolutsioon konkreetsel teemal, mis siis viimasel päeval peaassambleel hääletusele pandi. Lisaks neile oli veel meediarühm, kes andis nelja päevaga välja kaks ajalehte ning viis filmi delegaatide elust ja tegemistest sessiooni jooksul.
Tartus veedetud neljast päevast esimene kulus grupiehitusele, mis tähendas, et tuli oma kaasvõitlejatega tuttavaks saada ja neid usaldama õppida. Teine ning kolmas tööpäev olid antud probleemi lahendamiseks ning resolutsiooni koostamiseks. Viimasel päeval koguneti Tasku viimasel korrusel asuvasse konverentsikeskusse peaassambleele, kus pandi kõik resolutsioonid pärast ühist läbiarutamist hääletusele.
Uued sõbrad ja kogemused
9. Euroopa Noorteparlamendi Eesti sessioon igati tore ja õnnestunud üritus. See polnud sugugi nii jube poliitiline, nagu ma varem arvasin, pigem mõttekaaslaste tore ühesolemine, et maailma meie endi jaoks paremaks muuta. Ja kui me ka midagi muuta ei suutnud, andis sessioon midagi meile endile — uued sõbrad ja kogemused.
Keda huvitavad sessiooni tulemused ning meediarühma arvamused, soovitan külastada internetis lehekülge estonian9th.wordpress.com ning kes ka ise tulevikus säherdusest üritusest osa soovib võtta, saab infot lehelt www.ten.ee.
iii
KARL SAKREITS