Noored vanuses 15-25 on pärit Eestist, Portugalist, ?otimaalt, Rumeeniast ja Itaaliast (Sitsiiliast). Iga päev korraldab üks riik töötoa ja teine tutvustab oma riiki, kultuuri (mängud, laulud, tantsud) ja valmistab õhtusöögi. Töötubades õpitakse lahendama konflikte erinevate rahvuste vahel.
Sallivus ja tolerants
Üks korraldajatest Kätrin Liebert loodab, et tänu sellistele üritustele muutuvad noored sallivamaks ja tolerantsemaks “Need, kes siin kohal on, saavad levitada sõnumit ja emotsioone. Nad räägivad pärast oma sõpradele, et oli selline üritus. Erinevad rahvused olid koos ja kõigil oli väga tore olla,” ütles Liebert. Projekti põhilisteks mõteteks on, kas globaliseeruvas maailmas saab üksi hakkama ja kas koos ollakse tugevamad. “Iga järgmine põlvkond võtab omaks vanemate tõekspidamised ja muutub natuke tolerantsemaks,” on Liebert veendunud.
Esimese päeva töötoale eelnes orienteerumismäng-aaretejaht, kus tegutsesid erinevast rahvusest noortest koosnevad meeskonnad. Neid sidus nöör ning selle tõttu pidid nad tegema kõike koos. Õpiti üksteise lemmikharrastusi tundma ja kompromisse tegema. Hiljem leiti arutluse käigus, et erinevusi on palju raskem leida kui sarnasusi.
Kõik söövad, magavad, tantsivad, loevad raamatuid, vaatavad televiisorit, kuulavad (sarnast) muusikat jne. Erinevused noorte vahel on palju väiksemad kui vanematel põlvkondadel. Seda suuresti tänu globaliseerumisele.
Miinuseks on rahvusliku identiteedi rolli vähenemine. Hobid ja huvialad muutuvad sarnasemaks. Alus selleks on olemas olnud juba ammu. Näiteks toodi kartul. Kõik söövad seda, kuid valmistamise viisid on suhteliselt erinevad.
Erinev ei ole halb
On erinevusi, mille üle saab ainult rõõmu tunda. Eestlaste temperament pole nii kuum kui itaallaste oma. Tänu Sitsiiliast pärit grupijuhile said ka kõik teised päikese tervitamise rituaaliga positiivse laengu terveks päevaks.
Itaalia teemaks oli erinevused ja sarnasused ning see, et alati ei ole erinev automaatselt halb. Grupijuht Ferdinando (ehk lihtsalt Nando) pani inimesed kaasa mõtlema ja liikuma.
Rumeenia grupijuht Diana sattus projekti tänu tuttavatele, kellega ta kohtus kaks aastat tagasi Ungaris toimunud noorteprojektil. Rumeenia teema lähtus emotsioonidest ja nende mõjust meie käitumisele ja otsustele.
Portugali liidri Moura eesmärgiks on rääkida raskustest, mis kaasnevad väikeses linnas elamisega. “Minu kodulinnas pole kino, teatrit ning ka transpordiga on probleeme,” rääkis ta. Neljapäeval oli portugallaste kord tutvustada oma riiki. ?otimaad esindas kaks grupijuhti. Neist üks oli Ben. Nende töötuba oli seotud diskrimineerimise teemagaja ja toimus reedel Tartus. Kõne all oli getostumine, tulirelvad laste käes jne. “Meie workshop põhineb inimõigustel. Oma identiteeti on hea omada, kuid samas peaks sallima ka teisi ja oskama jagada.”
Maja reegleid tuleb austada
Tüdrukuid ja poisse on üritusel umbes pooleks. Eesti grupp on kõige suurem, lisaks Juventuse liikmetele on veel noori Põltsamaalt ja selle lähiümbrusest. Teistest riikidest on viis noort ja natuke vanem grupijuht. Kokku üle kolmekümne elurõõmsa inimese.
?otimaa grupil on erandina kaks juhti, sest nende organisatsiooni seadused näevad ette, et mõlemasoolisel kollektiivil peab olema nii meessoost kui ka naissoost grupijuht. Kuna ööbimine toimub kiriklas, nõutakse noortelt natuke rohkem oma käitumise kontrollimist. Majareeglid on igal pool olemas, näiteks: ruumis sees ei suitsetata, tüdrukud ja poisid magavad erinevates tubades, teistel tuleb lasta magada ja you brake it, you buy it (kui ära lõhud, siis pead selle eest ise maksma).
Noortelt noortele
Ürituse korraldajaks on Noorteühendus Juventus. “Idee on pärit ?otimaalt, tegeleme selle edasiarendamisega. Üritame olla järjepidevad ja jätkusuutlikud,” ütles NÜ Juventus liige ja üks projekti kirjutajatest Kätrin Liebert. “Oleme ka varem projekte teinud, kuid sellist üritust viime läbi esimest korda,” tunnistas Jaanika Sitsmann, Juventuse liige ja projekti kirjutaja. Riigid ja grupijuhid kujunesid välja varasema koostöö baasil.
Projekti kirjutas viis tüdrukut Juventusest: Kätrin Liebert, Jaanika Sitsmann, Signe Supp, Kadi Nool ja Neili Peters. ?Kõigil oli oma valdkond, millega tegeleda. Vaja oli hoolitseda transpordi, meedia, majutamise, toitlustamise ja külaliste eest. Selle nimel, et projekt piisavalt hea tuleks, tegime terve aasta tööd,” ütles Kätrin.
Palju toetajaid
Projekt sai heakskiidu ja toetuse Euroopa Noortelt. Lisaks toetasid projekti AS Põltsamaa Felix, TÜ E-Piim, kauplus Magus Maius, AS Merit Tarkvara, OÜ Lossipagar ja Jõe pood. Suureks abiks oli ka ühe osaleja vanaema Eve Samberk, kes toetas noori mitmesuguste toiduainetega kartulitest lihani. Oma panuse andsid ka teiste noorte vanemad.
Lähiajal on kavas korraldada spordipäev kohalikele noortele, mis oleks pigem lõbus ja naljakas üritus kui tõsine medalijaht. Lisaks antakse noortele võimalus kujundada noortekeskuse seinu. Eelmistest projektidest on pärit seinamaal, mis kujutab Euroopa kaarti. Järgmisel aastal on plaanis projekt eesti ja vene noortega. Praeguseks on teada kaks Eesti organisatsiooni, kes sellel osalevad.
BERIT-BÄRBEL REBANE
