Kompositsiooni- ja vormiõpetuse töödele keskendunud näitust vaadates tundub, et pealkiri on saanud sobiv: on näha vahvaid ideid ja noorte autorite arengut. Seda viimast üsna pikas plaanis, sest seekord on neljandale kursusele jõudnud neidude kriitilise silma all armu leidnud ja näitusele pääsenud ka mõned esimesel õpiaastal loodud taiesed.
Näituse avamisel kiitis kunstikooli õpetaja Ene Luik-Mudist praegusi “neljandikke” väga heaks maalijate kursuseks. Noorte autorite vaba ja julget värvikäsitlust vaadates jääb üle temaga nõustuda. Eriti põnevaid värviotsinguid võib näha mõnede foto põhjal maalitud gua??portreede juures, nagu Birgit Piilingu “Daam”, Laura Järve “Ühel külmal sügisel”, Angela Maasalu “Modell Gutiere” ja Mariana Maante “Maarja-Liis Ilus”.
Nagu eelmisel näituselgi, saab seekord näha mitut Jõgeva linnale pühendatud tööd. Kui Angela Maasalu on pastellmaalil “Koolimaja lepatriinudega” jäädvustanud vaid Aia tänava koolimaja, tuues eraldi välja selle fassaadi ehtiva stalinistliku kaunistuselemendi, siis Kadri Reim on suutnud liita ühte kompositsiooni peaaegu kõik linna tähelepanuväärsemad hooned (“Jõgeva linna väärtused”). Sigrid Kuusk on aga koomiksilaadses kompositsioonis püüdnud ära aimata, mida mõtleb Hea Linna Vaim eri aastaaegadel.
Ent näitusetöödelt võib näha ka hoopis kaugemate paikade kajastusi. Angela Maasalu on hästi ära tabanud Tallinna vanalinna olemuse (“Vanalinn”), Sigrid Kuusk ja Laura Järv on teinud fantaasiareisi Pariisi (“Eiffel vallutab maailma” ja “Moulin Rouge”), Kadri Reim on andekalt ja detaile välja tuues portreteerinud New Yorgis asuvat Vabadussammast (“Vabadussammas Vabaduse saarel”) jne. Fantaasial on selle näituse tööde sünnis üldse väga suur roll ja puudu noortel autoritel sellest ei tule.
Paber ja traat
Näituse vististi kõige vaimukam osa on vormiõpetuse tööd. Eriti efektsed on neli paberimassist voolitud pead: Angela Maasalu “Blondiin”, Sigrid Kuuse “Archimedes”, Kadri Reimi “Daam kübaraga” ja Maarja-Liisa Kajanuse “UFO” (õieti pidanuks siin olema vist ufonaut, sest UFO on ikkagi lennumasin). Ent vahvad on ka paberkeraamika tehnikas seinaplaadid ja tarbevormid: vaasid, kausid, pliiatsitopsid jms.
“Kuna savi parasjagu võtta polnud, aga tarbevorme teha oli vaja, leiutas vormiõpetuse õpetaja Anne Nurmik paberkeraamika tehnika. Kui pabervaasid õigesti lakitud on, peaksid need vettki pidama, aga igaks juhuks ei hakanud tüdrukud seda katsetama,” ütles IV kursuse juhendaja Katrin Tamm.
Assamblaa˛ide tegemist näikse kunstipiigad tõeliselt lustinud olevat: paberkaunistustega ümbritsetud pudelid on väga dekoratiivsed ja võrgust-traadist väikevormid suisa trendikad.
Mitte üksi, vaid koos
IV kursuse näituste traditsioon sai alguse juba kuus aastat tagasi, kui neljas kursus oli kunstikoolis veel lõpukursus. Ja kuigi juba mitmel aastal on koolis olemas olnud ka viies kursus, annavad oma stuudiumist kui tervikust näitusega aru ikkagi “neljandikud”, sest “viiendikud” keskenduvad juba lõputööde loomisele. Igaühe isiknäituste asemel otsustasid neljanda kursuse neiud kolme ühisnäituse kasuks, sest üksi esinemiseks nappis neil enesekindlust ning pealegi saavad nad kõik omavahel hästi läbi ja neile meeldib kõike koos teha. Ka näitust koostada ja üles panna.
“Näitustesarja teoks saamise eest oleme tänulikud Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile, kes meid toetas, ja Jõgeva kultuurikeskusele, kes ruume võimaldas. Eriliselt kiita tuleks ka lapsevanemaid, kes osa pilte oma kulu ja kirjadega ära raamida on lasknud ning näitusetöid kunstikoolist kultuurikeskusse ja tagasi vedada aidanud,” ütles neljanda kursuse juhendaja Katrin Tamm. “Ma olen alati öelnud, et laste head tulemused on võimalikud ainult siis, kui vanemad neid nende tegemistes toetavad.”
Näitust “Idee ja areng” saab kultuurikeskuses näha märtsi lõpuni.
RIINA MÄGI
