Inimesel on kaks neeru, mille ülesanneteks on reguleerida organismi vedelikusisaldust, eemaldada organismist kahjulikke jääkaineid ning toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede ning luuainevahetust.
Neerukahjustuse korral ei saa neerud oma ülesannetega hakkama, organismi hakkavad kuhjuma ainevahetusjäägid ja mürgid.
Neerud on aga väga suure kompensatsioonivõimega, mis tähendab, et mürgised jääkained kuhjuvad organismi alles siis, kui kaob üle poole neerude funktsioonist. Enamik inimesi võib täisväärtuslikult elada ka siis, kui on säilinud 15 protsenti neerude funktsioonist. Neerupuudulikkuse edasisel süvenemisel mürgiste jääkainete hulk organismis järjest tõuseb ja inimese enesetunne halveneb. Võivad tekkida mitmesugused tüsistused nagu vererõhu tõus, kehvveresus, luude ja närvide kahjustused.
Neeruasendusravi ? dialüüsravi (kroonilise neerupuudulikkuse korral kasutatav verepuhastusmeetod) ? või neeru siirdamist läheb vaja alles siis, kui neerude funktsioonist on säilinud vähem kui 10 protsenti. Neeru siirdamine on küll parim lõppstaadiumi neerupuudulikkuse ravimeetod, kuid see ei sobi kaugeltki kõigile. Eestis tehakse aastas umbes poolsada neerusiirdamisoperatsiooni.
Eelmisel aastal oli Eesti neeruasendusravi haigete hulgas suhkruhaigeid 21 protsenti ja kõrgvererõhuhaigeid 15 protsenti. Ka mujal maailmas on diabeedi- ja hüpertooniahaigete osakaal järjest tõusnud. Üheks põhjuseks on siin see, et diabeedi ja vererõhuhaigete ravimid järjest paranevad ja seetõttu elulemus tõuseb, kuid teiseks põhjuseks on see, et ei peeta kinni tervislikust eluviisist ja järjest rohkem inimesi haigestub nendesse haigustesse.
Mida varem haigus avastatakse, seda lihtsam on ravi.
Varases staadiumis, kui neerufunktsioon on veel normis, näitab neerukahjustuse olemasolu valgu esinemine uriinis ? mikroalbuminuuria. Seetõttu on oluline, et diabeedi ja kõrge vererõhuga haiged teeksid vähemalt kord aastas uriinianalüüsi, et neerukahjustus võimalikult varakult avastada ja õigeaegse raviga selle progresseerumist vältida. Kui neerufunktsioon on juba halvenenud, peaks kindlasti vähemalt kord aastas tegema ka vereanalüüsi, et määrata kindlaks jääkainete tase organismis. Väga olulised on neerukahjustuse süvenemise vältimisel ka tervislikud eluviisid ? füüsiline aktiivsus, tubakast loobumine, tervislik toitumine. Rasvased, soolased ning kolesteroolirikkad toidud soodustavad mitte ainult südame-, vaid ka neeruhaigusi. Samuti on oluline sobivalt, ilmale vastavalt riietuda. Mitte mingil juhul ei tohiks külmal ajal ringi käia palja seljaga või jalanõudega, mis niiskust ja külma jalgadele ligi lasevad.
Diabeedi- ja kõrgvererõhuhaigetel on neeruhaiguse süvenemise vältimise peamine abinõu hoida normis veresuhkur ja vererõhk.
Kui neerud on diabeedi ja kõrge vererõhu tõttu juba kahjustatud, võivad muutused olla pöördumatud. Sel juhul aitab neerupuudulikkuse teket ja neerukahjustuse süvenemist ära hoida ainult õigeaegne ja järjekindel ravi. Selle nimel tasub pingutada.
KADRI LILIENTHAL,
nefroloog
