|
|
Kes üleeile Jõgeva staadionil I Eesti Naiste Tantsupidu vaatamas käisid, said unustamatu elamuse sellest, kuidas enam kui kolm tuhat tantsijat poeetilisel, aga tükati ka lustakal viisil eesti naise lugu jutustasid. Kordaläinud tantsupidu tõestas, et Jõgeva linn ja maakond saavad nii suure sündmuse korraldamise ning nii suure hulga inimeste võõrustamisega hästi hakkama. |
Vaid kahe proovipäevaga tegid tantsijad ja tantsujuhid Jõgeva staadionil ning mitmel pool Jõgevamaal paiknevatel harjutusväljakutel põrgukuumusele vaatamata lausa imet ning tulemus sai igati vaatamisväärne. Oli ilusaid tantsu- ja muusikaleide, suurejoonelisi väljakukujundeid ning sõnalist sidusainet, mis osad tervikuks liitis. Kel vähegi hing sees, sel oli pool etenduse ajast klomp kurgus, kananahk ihul või pisar silmanurgas. Tuhandete teiste hulgas elasid peole kaasa ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves koos tütre Kadri-Keiu ja poja Luukas Kristjaniga (presidendi abikaasa ja naiste tantsupeo patroon Evelin Ilves tantsis naisrühma Kadrioru Kadrid koosseisus teatavasti väljakul) ning president Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga.
Ehkki pidu tervikuna jutustas üht lugu eesti naisest kui niisugusest, koosnes see omakorda tuhandetest eri lugudest, sest iga tantsija tõi ju platsile kaasa iseenda ja oma tantsurühma loo. Et needki tegelikult kirjapanemist vääriksid, näitasid mitmed põgusad proovide ja peo aegsed kohtumised.
Näiteks Tallinnas tegutseva naisrühma Kivinukud tantsijad ja juhendajad kuuluvad kõik ühte suguvõsasse. Antsla tantsunaised olid aga oma trennisärkide seljale lasknud trükkida teksti “Naisrühm Linda. Seni, kuni Kalev koju tuleb.” ning seletasid lustlikult, et niipea kui neil kasvõi ükski mees tantsima meelitada õnnestub, teevad nad kohe segarühma, aga seni tantsivad rõõmsasti isekeskis edasi.
Tikkijad tantsima
Viljandi Kultuuriakadeemia naisrühma Tikitants nimi vihjab otseselt tantsijate tegevusalale: rühma rahvusliku tekstiili eriala õppivad liikmed on “kibedad käed” nii tikkimises kui ka muudel käsitööaladel. Tantsurühma moodustasid nad ühe tantsija, Maris Rosenthali sõnul kaheksa kuud tagasi selleks, et vabaaines lisapunkte saada, ent ka selleks, et paigal istudes ja käsitööd tehes kogutud lisakilod maha võtta ning aimu saada sellest melust, mis tantsupidude ümber käib. Tartu noorte segarühmas Torbikud tantsis jälle selle ühe juhendaja Kati Grauberg-Longhursti kinnitusel kaasa kolm Erasmuse programmi raames Tartu Ülikoolis õppivat vahetusüliõpilast, kellest üks pärit Hollandist ja kaks Ungarist.
Eelöeldut arvestades pole mingi ime, et Jõgeva staadion sai kolme pühapäevase etenduse ajal positiivset energiat nii täis, et seda peaks seal veel vähemalt paari nädala jooksul tunda olema.
“Naiste tantsupidu näitas, et eesti naine on ikka üks suure väega naine. Ning kui ta juba midagi teeb, siis kogu hingega,” ütles Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tantsutoa perenaine Ülle Feršel, kes Jõgeva peol N2 naisrühmade üldjuhi assistendi rolli täitis. “Siinne pidu tõi rahvatantsu juurde paljud naised, kel varem rahvatantsuga pistmist polnudki ning kes nüüd on tänu tantsule leidnud seose meie rahvakultuuri juurtega. Jõgevamaad on aga Jumal õnnistanud sellise inimesega nagu Airi Rütter, kes oskab ideid genereerida ning nende elluviimiseks suurepärase meeskonna moodustada.”
Tuleb teinegi
Ka peo korraldusjuht, pealavastaja assistent Airi Rütter ütles, et see, millest korraldustoimkond ja lavastusgrupp unistasid, õnnestus üldjoontes ka teoks teha, ning avaldas lootust, et nii tantsijad, publik kui ka peo väliskülalised (neid oli Jõgeva sõpruslinnadest Jonavast ja Karlstadist) lahkuvad rahulolevaina.
“Kartsin veidi, kas päev otsa proovi teinud tantsijad jaksavad reede ja laupäeva õhtul veel simmanil möllata, aga jaksasid küll ning ilma selliste koos lõbutsemise võimalusteta oleks pidu poolikuks jäänud,” ütles Airi Rütter.
Hea meel oli tal ka selle üle, et tantsupeo korraldamisel õnnestus n-ö ühe mütsi alla saada Jõgeva linn ja mitu muud Jõgevamaa omavalitsust, kust oli korraldajarühmi või kus asusid harjutusväljakud ja majutuspaigad. Mõistvalt suhtusid korraldajate vajadustesse ka maavalitsus, meedikud, politseinikud, päästetöötajad ja paljud teised. Päästjad ei pidanud näiteks paljuks proovis ülekuumenenud tantsijaid laupäeval voolikust “kastmas” käia. Naiste tantsupeo turundusjuht Valdi Reinas lisas, et ütlemata suur abi oli ka vabatahtlikest, keda jätkus väravaid valvama, prügi koristama, toitu jagama ja paljut muud tegema.
Et esimene naiste tantsupidu kunstiliselt ja emotsionaalselt õnnestus, võib juba praegu öelda, peo majanduspool vajab aga veel kokkurehkendamist ja analüüsimist. Korraldajate hinnangul olid tribüünid kõigil kolmel etendusel täidetud umbes kahe kolmandiku ulatuses. Kindlasti võib võidumeeste hulka arvata aga kaupmehed: kui mitte muud, siis karastusjooke ja jäätist ostsid tantsijad Jõgeva ja selle ümbruse poodidest üüratutes kogustes.
“Usun, et kindlasti tuleb ka teine naiste tantsupidu,” ütles Airi Rütter. “Arvatavasti juhtub see nelja aasta pärast.”
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi President:
Naiste tantsupidu oli väga vahva. Selline sündmus lisab uusi värve Eesti kultuuripilti. Kui ühes väikeses Eesti paigas käiakse välja hea idee ning tehakse see edukalt teoks, siis väärib see minu arvates toetamist ja tunnustamist.
Ülo Luht, naiste tantsupeo pealavastaja:
Peo lavastusgrupi eesmärk oli panna üksikutest tantsudest kokku eesti naise lugu jutustav etendus ja vaatamata lühikesele prooviajale, sai see täidetud. Liigijuhtidena tegutsenud Jõgevamaa tantsujuhid, kes varem olid ehk nelja-viit rühma mõnekümne ruutmeetri suurusele väljakule tantsima sättinud, said suurel peol oma üleannetega väga hästi hakkama. Peo korraldusjuht Airi Rütter on aga meister “küpsetama” peo ümber toredat “koorikut”: see, et tantsijad peoproovide alates ja viimase peoetenduse lõppedes sõprusringis ühislaulu laulavad või et kohalikud tantsurühmad parklast lahkuvaile pidulistele lehvitama lähevad, pole ju sugugi kõigil pidudel kombeks. Aga see tekitab tantsijais ja publikus tunde, et nad olid siia tõepoolest oodatud.
Muidugi annab selle kallal, mida platsil nägime, ka iriseda, aga seda teeme me tantsujuhtidega isekeskis ja selleks, et järgmisel korral kõik veel paremini välja tuleks.
i
RIINA MÄGI
