Narva elektrijaamad tähistavad sellel aastal juubeleid: juuni lõpus sai Eesti elektrijaam 40-aastaseks ning Balti elektrijaama 50. tähtpäev on aasta lõpus. Kõik need kümnendid tublilt põlevkiviküttel nii Ida-Virumaale kui kogu Eestile elektrit tootnud elektrijaamad on aga 2009. aasta jooksul olulistest otsustest osa saanud rohkem kui kunagi varem.
Eesti Energia eesmärk elektri ja soojuse tootmises on omada pikka aega tootmisvõimsusi, mis katavad vähemalt Eesti elektritarbimise. Nii praegu kui lähima kümne aasta jooksul annavad põhilise elektritoodangu põlevkivi kasutavad tootmisüksused, see tähendab Narva elektrijaamade plokid. Olles üks Ida-Virumaa suurematest tööandjatest, on see sõnum mõistetavalt siin oodatud.
Põlevkivi on Eesti rikkus — kohalik ja oma —, kuid me peame astuma praegu olulisi samme, muutmaks põlevkivist energia tootmist senisest keskkonnasõbralikumaks. Peame tegema investeeringuid, et hoida oma tootmisvõimsusi töös ka tulevikus. Selle kinnituseks on suve hakul tehtud otsus rajada Eesti elektrijaama kõrvale kuni kaks uut 300-megavatist energiaplokki. Praeguseks on hankeprotsess käimas ning ehitus- ja projekteerimislepingu loodame allkirjastada aasta pärast. Kevadel sõlmisime lepingu väävlipüüdmisseadmete paigaldamiseks kuni neljale Eesti elektrijaama tootmisplokile, et säilitada meie tolmpõletuskatelde tootmisvõimsused ka 2012. aastal rakenduvate keskkonnanõuete järel.
Viimase aja suuremaks uudiseks nii üle riigi kui Ida-Virumaal oli meie otsus asuda uutes keevkiht-tehnoloogial töötavates kateldes põletama kuni 10 protsendi ulatuses biokütust, täpsemalt hakkepuitu. Meie ettevõtte lisandumine biokütuse tarbijate ridadesse elavdab kohalikku metsamajandust ning suurendab taastuvenergiaressursside kasutuselevõttu. Samas on süsteemi seisukohast väga oluline, et tegemist on stabiilse taastuvenergia tootmisega. Võrdluseks, et enimtuntud taastuvenergia liik tuulenergia vajab energiaallika ehk tuule puudumisel kompenseerivat tootmisüksust.
Samavõrra kui meie tootmise keskkonnamõjud huvitab meie elektritarbijaid ka see, et tootmine oleks võimalikult efektiivne. Meie kulud ja tööprotsessid peavad olema läbimõeldud ning kokkuvõttes väljendub see otseselt elektri hinnas.
Sisemiselt oleme aasta jooksul saavutanud olulise kulude kokkuhoiu ning sellest kevadest töötab meie ettevõte uue struktuuriga. Välistest mõjudest on meile olulisim jälgida elektriturgu: juba järgmisest aastast 35 protsendini avaneva elektrituru tingimustes peame olema paindlik ja konkurentsivõimeline tootja.
Tarbimisgraafikud näitavad, et elektrivajadus väheneb oluliselt suvel ning sellel ajal on toodangut mõistliku hinnaga müüa väga keeruline ja samas on regioonis võimalik osta meie tootmiskuludest madalama hinnaga elektrit. Seetõttu otsustasime toota suvekuudel elektrit vaid Eesti elektrijaamas ning peatada elektritootmise meie teises üksuses — Balti elektrijaamas. Kuna nõudlus põlevkivi järele langes, peatas samaks ajaks kaevandamise ka Aidu karjäär. Kuigi see võis avalikkusele tunduda sellel hetkel ootamatuna, on elektritootmise suvine seisak Balti elektrijaamas tegelikult juba varem järele proovitud praktika. Ka eelmistel suvedel on Balti elektrijaamas töötanud vaid üks energiaplokk neljast ning seegi on planeeritud remontide tõttu ühe kuu puhanud.
Nagu öeldud, turgu tuleb jälgida. Nii lühendasimegi muutunud turusituatsioonist ja tootmise kasumlikuks muutumisest tulenevalt sellesuvist algselt kolmekuuliseks planeeritud pausi kolme nädala võrra. Praegu saame tõdeda, et elektritootmise ajutine peatamine Balti elektrijaamas andis kontserni lõikes ligi 19 miljoni krooni suuruse kokkuhoiu ning meie ettevõttele väärtusliku kogemuse, kuidas muuta tootmine paindlikumaks. Keerulistel aegadel suudavad oma väärtust ja tulemuslikkust säilitada ettevõtted, kes oskavad õigel ajal näha muudatuste vajadust ning nende kaudu õppida ja tugevamaks muutuda. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad on üks neist.
iii
ILMAR PETERSEN, Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht
