Juba alates 1. oktoobrist hakkas kehtima uus liikluskindlustuse seadus, mis puudutab rohkem kui 600 000 Eesti inimest – kõiki mootorsõidukite omanikke ja kasutajaid.
Kõigepealt meeldetuletuseks põhitõed: liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mis kaitseb sõidukiomanikku ootamatu rahalise nõude eest. Ilma liikluskindlustuseta varitseks iga sõidukiomanikku sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuda võiv finantsrisk. Piisab vaid põhjustada liiklusõnnetus, kui kannatanult saabuks rahaline nõue kas isikukahjude või sõiduki remondi hüvitamiseks, mis varem või hiljem ka tasuda tuleks. Samavõrd oluline on muidugi see, et liikluskindlustus tagab kannatanutele sujuva ja kiire valuraha kättesaamise, mida süsteemi puudumisel tuleks ilmselt sagedasti kohtu kaudu välja nõuda.
Eristaatus kaob
Seni sõlmisid kindlustusselts ja sõidukiomanik tähtajatu liikluskindlustuse lepingu, mille alusel selts väljastas lepingus kokkulepitud tingimustel tähtajalisi, kuni ühe aasta pikkusi kindlustuspoliise. Liikluskindlustuse lepingust saab aga alates oktoobrist tavaline tähtajaline kindlustusleping, mille allkirjastamise kohta väljastab kindlustusselts poliisi. Eraldi dokumente nimetusega “liikluskindlustuse leping” ja “liikluskindlustuse poliis” enam ei ole.
Siiani sai liikluskindlustuse sõlmida vaid sõiduki omanik või tema määratud esindaja. Kindlustuskohustus oli alati sõiduki omanikul. Uue seaduse järgi lasub kindlustuskohustus omaniku asemel vastutaval kasutajal, kui ta on sõiduki registreerimistunnistusele märgitud. Liikluskindlustuslepingu võib sõlmida iga isik, kel on kindlustushuvi, seega kas või volikirja alusel sõidukit kasutav inimene. Seega ei sea uus seadus mingeid piiranguid isikuile, kes võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtjaks asuda.
Sõiduk müüki koos kindlustusega
Sõiduki müümisel läheb senine kindlustusleping automaatselt üle uuele omanikule, et vähendada riski, kus masin liikleb teedel-tänavatel ilma kehtiva liikluskindlustuseta. Kui seni läks liikluskindlustuse sõlmimise kohustus uuele omanikule üle sõiduki üleandmisel, siis alates oktoobrist toimub see omanikuvahetuse kandmisel liiklusregistrisse. Samuti on uus see, et sõiduki müüja ja ostja vastutavad tasumata kindlustusmakse korral kindlustusseltsi ees võrdselt. Nii peaks ka auto müüja olema huvitatud, et uus omanik saaks tehingu järel võimalikult kiiresti liiklusregistrisse kantud.
Kui sõidukit ei kasutata, võib see pärast kindlustuslepingu lõppemist olla ilma kindlustuslepinguta registris senise 24 kuu asemel veel 12 kuud. Sellel perioodil sõidukiga liigelda ei tohi. Kui sõiduk jääb pikemaks seisma, on mõistlik see ajutiselt liiklusregistrist kustutada. 12 kuu möödudes rakendub registris olevale sõidukile Eesti Liikluskindlustuse Fondi sundkindlustus ning fond nõuab kindlustusmakse omanikult sisse kas või kohtutäituri kaudu. Sundkindlustuse makse tasumine on kohustuslik olenemata sellest, kas sõidukit reaalselt kasutatakse või mitte.
Kehtivad märgitud tähtajani
Kõik seaduse jõustumise ajal kehtivad poliisid kehtivad edasi neil märgitud perioodi lõpuni, neid ümber vormistada pole vaja. Uus seadus kohaldub pärast jõustumist automaatselt ka kõigile kehtivatele poliisidele.
Liikluskindlustuse lõpetamine hakkab toimuma sarnaselt teiste kindlustusliikidega.
See tähendab, et näiteks makse tasumata jätmisel on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda. Seega tuleb oma maksedistsipliini hoolikalt jälgida.
Täna kehtivad liikluskindlustuse lepingud on tähtajatud, kuid need jagunevad rahvakeeli “jah-lepinguteks” ja “ei-lepinguteks”. Uue seaduse järgi saab aga liikluskindlustuse lepingu sõlmida kuni üheks aastaks, et tagada igaühele võimalus valida korrapäraselt endale meelepärane kindlustusselts. Siiski on ka alates oktoobrist võimalik sõlmida automaatselt pikenevaid lepinguid, kuid sel juhul saadetakse kliendile enne lepingu lõppemist sellekohane teade. Leping pikeneb automaatselt ainult juhul, kui klient ei ütle lepingut üles ega sõlmi seda mõne teise seltsiga. Nii saab ka automaatse lepingu korral vähemalt korra aastas mugavalt oma kindlustusseltsi vahetada.
Kindlustuslepitaja aitab
Kui praegu lahendab klientide ja seltside vahelisi erimeelsusi eelkõige liikluskindlustuse vaidluskomisjon, siis uue seaduse kohaselt on kolmandaks sõltumatuks vahemeheks Kindlustusseltside Liidu juures toimetav kindlustuslepitaja. Lepitusmenetlus on tasuta ning tunduvalt kiirem ja lihtsam kohtumenetlusest.
Alates 2015. aasta jaanuarist võib teise sõiduki tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda ka oma kindlustusseltsi, kellega oled lepingu sõlminud ja keda usaldad. Harjumuspäraste teeninduskanalite kaudu asjaajamine on kliendile mugav: oma kindlustusselts maksab hüvitise välja ning hiljem arveldab õnnetuse põhjustaja summad kindlustusandjaga.
i
ANDRES KONSAP, Ergo kindlustusdirektor
