|
|
Kauaoodatud sadama ehitamisega alustatakse Mustvees juba tänavu, sest regionaalministri valitsemisalas on allkirjastatud piiriülese koostööprogrammi raames Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetusleping. |
Projekti eesmärk on Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamine ning arenguvõimaluste loomine veeturismiks.
Mustvee linnapea Pavel Kostromin ütles, et esimene seminargi on asjaosalistel juba Räpinas peetud. Mustvee linn korraldab praegu esimest hanget, millega soovitakse leida firmat, kes viiks läbi ehitus-projekteerimishanke ning leiab ehitusjärelevalve. Seda tööd teeb praegu advokaadibüroo Ahas ja Heringson.
Ehituslepingu allkirjastamiseni tahaks linn jõuda veel käesoleva aasta lõpus, sadam peaks valmima 2014. aasta lõpuks.
Sadamahoone peaks olema aastaringselt kasutusel
Mustvees tahetakse korda teha nii lõuna- kui ka põhjamuul, samuti kaid ja rajada korralik slipp, ning lõpetatakse ka pooleliolevad tööd. Kindlasti peab sadamas olema kraana ja sadama juurde rajatakse ka karavanide parkla.
250-ruutmeetrine sadamahoone ehitatakse koostöös Keskkonnainspektsiooniga (KKI). Keskkonnaministeerium annab kõik oma varad üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). Seega osalevad uue sadamahoone ehituses Mustvee linn, RKAS ja KKI. Valmis hoone läheb rendile RKASile.
Linnapea hinnangul peab sadamahoone olema aastaringselt kasutusel. “Navigatsioonihooaeg kestab Peipsil neli, äärmisel juhul viis kuud. Sadamahoone jääks talveks tühjana seisma. Nüüd saame mitme struktuuri peale maja talv läbi kütta ja pealekauba on see kõik valve all. Täna pole Mustvees eriti võimalik midagi rendile anda, rentnikke lihtsalt ei jätku,” rääkis Kostromin.
Lisandub väikeste paatide kai
Linnapea kinnitusel ehitatakse silla juurde ka väikeste paatide kai. Just sellest tuntakse praegu puudust ning sinna kavatsetakse sisse seada ka kaivalve. “Kui kaugemalt tulnud inimene tahab nädalavahetusel oma paadiga järvele minna, siis saab ta hooajaks paadi meie kai äärde jätta ning ei pea nii palju paadikäruga sõitma,” ütles linnapea.
Linnapea on seda meelt, et Mustvees peaks olema sadam, mis suudaks vastu võtta kõik Peipsil sõitvad laevad. Sadama faarvaatri sügavust kontrollitakse ka ehitustööde käigus ja vajadusel seda puhastatakse. Sadam on tulevikus avatud kõikidele alustele.
Sadamaga paralleelselt ehitab maanteeamet ümber ka senise liiklussõlme ning loodetavasti rajab Mustvee jõele uue silla.
Eesti-Vene koostöös investeeritakse Peipsi järve piirkonda 8,36 miljonit eurot. Regionaalminister Siim Kiisler tõdes, et ühest küljest on projekt Peipsi järve piirkonnale väga oluline, kuna toetab sotsiaalmajanduslikku arengut ning aitab kaasa järve keskkonnaseisundi parandamisele. “Teisest küljest on see hea näide Eesti ja Venemaa suhete edenemisest konkreetsetes küsimustes. Ühist tööd on selle projekti nimel tehtud juba viimased kaks aastat,” avaldas regionaalminister heameelt ning nimetas kahe riigi vahelist koostööd igati tulemuslikuks.
Ühisprojekti raames ehitatakse nüüdisaegse taristuga sadamad lisaks Mustveele veel Tartusse ja Räpinasse ning Kallastele tuleb remondidokk. Venemaal rekonstrueeritakse ja ehitatakse reovee puhastusseadmed Pihkva, Oudova ja Petseri linna ning Pihkva ja Palkino rajooni. Eesti-Vene ühisprojekti projekteerimis- ja ehitustegevustega alustatakse sel aastal.
Projekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,5 miljoni euroga. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse projekti 2,3 miljoni euroga.
Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas. Peipsi järve pindala on 3555 ruutkilomeetrit, millest 44 protsenti kuulub Eesti Vabariigile ja 56 protsenti Vene Föderatsioonile.
Lisainfot Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi kohta programmi kodulehelt www.estlatrus.eu <http://www.estlatrus.eu
i
HELVE LAASIK
