|
|
Mustvees võitis kohaliku omavalitsuse volikogu valimised valimisliit “Kodulinna areng”, mille nimekirjast pääses vallavolikokku seitse inimest: endine linnapea Mati Kepp, Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla, Laidi Zalekeshina, ettevõtja Andrus Eiser, Artur Aganitsh, Sergei Borodin ja Valentina Jazõkova. |
Kahe liikmega on Mustvee linnavolikogu valimistejärgses koosseisus esindatud Keskerakond – valituks osutusid selle erakonna nimekirjas kandideerinud Mustvee Õmbluse juht ja omanik Anatolia Lunina ja endine linnavolikogu esimees Tatjana Kudina. Ühe koha sai valimisliit “Mustvee – minu kodu”, kust valituks osutus Evdokia Abakanova, ning ühe koha ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kust pääses linnavolikokku Mustvee Gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina. Mustvee linnavolikogus on 11 kohta.
Mustvee endine linnapea Mati Kepp ütles, et ootab kõigepealt ära valimistulemuste väljakuulutamise ning seejärel hakkab tegutsema.
Reform sõlmis Jõgeval eelkokkuleppe IRLiga
Reformierakond sõlmis Jõgeval juba valimisteööl linna valitsemiseks aastatel 2009 – 2013 eelkokkulepe. Linnapeana jätkab Kalmer Lain, kes kogus Jõgeva linnavolikogusse kandideerijate seas kõige rohkem hääli, saades 235 valija toetuse.
“Valitsemisprogrammide osas meil Isamaa ja Res Publica Liiduga märkimisväärseid erimeelsusi ei ole ja läbirääkimised koalitsioonilepingu sõlmimiseks algavad juba esmaspäeva õhtul,” lausus Lain
“Minu soov on jätkata elukeskkonna paremaks muutmist, et Jõgeva linnas elaksid terved ja tegusad inimesed,” märkis Kalmer Lain, rõhutades, et oluline roll on linna arengus ettevõtlusel, mis loob uusi töökohti ja toob maksutulu.
Kui valimistulemuste kinnitamisega kõik laabub, siis peaks Jõgeva uus linnavolikogu kogunema juba oktoobri lõpus ja uus linnavalitsus ametisse saama novembri esimesel nädalal.
Jõgeval ametis jätkav linnapea tänas senise koostöö eest ka Keskerakonda, kellega viimased neli aastat Jõgeva linna edukalt juhiti.
Jõgeva linnas võitis kohaliku volikogu valimised Reformierakond, keda toetas 40 protsenti valijatest, saates 19-liikmelisse volikogusse kaheksa selle erakonna liiget.
Keskerakond kogus Jõgeval 28,1 protsenti häältest ja sai viis kohta, Rahvaliitu toetas 17,5 protsenti, mis tagas kolm kohta volikogus. Isamaa ja Res Publica Liitu toetas 14,2 protsenti, mis tagab samuti kolm kohta volikogus
“Vastuolusid meil linna arengu teemadel Reformierakonnaga pole. Ametikohtade jagamine selgub läbirääkimistel. Isamaa ja Res Publica Liit on leppinud kokku ka selles, et nii kaua, kui pole selgust koalitsioonileppe osas Reformierakonnaga, teiste osapooltega läbirääkimisi ei peeta,” ütles IRL nimekirjas kandideerinud Jõgeva Haigla ravijuht Kalle Piiskoppel.
“Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu võimaliku koalitsiooni Jõgeval on praegu raske kommenteerida. Kui jälgida üleriigilist poliitikat, siis Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on Toompeal koalitsioonipartnerid, kuid poliitiliste jõudude tegelik läbisaamine pole kaugeltki nii hea, kui välja paista lastakse,” väitis Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna juhatuse esimees Andres Vään.
Aiaots tegi tipptulemuse
Kandideerinud isikutest saavutas valimistel kõige suurema poolehoiu 590 häält kogunud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Edu on hea meeskonnatöö tulemus. Renoveeritud sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hoone, remonditud on tänavaid, loodud soodsad infrastruktuurid ettevõtluse arenguks,” ütles senine ja suure tõenäosusega tulevane linnapea.
“Lähiaja üheks suuremaks ettevõtmiseks on Põltsamaa veemajanduse rekonstrueerimine.
Kindlasti tuleks jätkata uuringuid ja läbirääkimisi suurema omavalitsuse moodustamise teemal Põltsamaa piirkonnas,” lisas Aiaots.
Erakondadest saavutas valimistel kõige parema tulemuse Rahvaliit. “Rahvaliit on valimiste ülekaalukas võitja seitsmes omavalitsuses. Mustvees ning Põltsamaal saavutas võidu Rahvaliidu taustaga valimisnimekiri. Et valimisliitude moodustamine oli trend, on Rahvaliidu valimistulemust võrdlemisi keeruline üle-eestilisest vaatevinklist hinnata,” märkis Rahvaliidu Jõgeva maakonnaühenduse esimees Heldur Lääne.
„Avastasin arvutist esimesena Rahvaliidu head valimistulemused Pajusi vallas, milles ligi kümme aastat ise omavalitsusjuht olin. Mul on hea meel, et Pajusi vallas jätkub stabiilne areng,” lisas ta.
Läbirääkimised Jõgeva vallas</p>
Keeruline on prognoosida uue koalitsiooni tekkimist Jõgeva vallas, kus viis mandaati sai nii valimisliidu “Meie Vald”, Keskerakonna kui ka Rahvaliidu nimekiri. “Meie pooldame laiapõhjalise koalitsiooni loomist,” teatas endine maavanem ja valimisliidu esinumber Aivar Kokk, kes kogus 159 häält. Läbirääkimisi erinevate osapoolte vahel pidasid vajalikuks ka Keskerakonna nimekirja esinumber Vello Lukk ja Rahvaliidu nimekirja eestvedaja Arvo Sakjas. Vello Lukk pidas oluliseks märkida sedagi, et volikogusse valiti inimesi valla eri piirkondadest.
Esimest korda kandideerinutest sai mandaadi Jõgeva vallavolikokku ettevõtja Marek Saksing. “Olen tulemusega rahul. Oma edu põhjendan ennekõike sellega, et toonitasin vajadust uute töökohtade loomiseks,” märkis ta.
Pala vallas kogus 48,85 protsenti piirkonna häältest valimisliit “Meie Koduvald“.
“Valimistel selgus, kellele kuulub meie valla elanike poolehoid. Loodetavasti ei kulu nüüd enam auru intriigidele ja vastasseisudega tegelemisele ning saab keskenduda valla stabiilsele arendamisele,” ütles 159 häält kogunud vallavanem Jozsef Weinrauch.
Pala vallas oli nimekirjas 1008 hääleõiguslikku inimest, neist käis pühapäeval valimas 789 ehk hääletamisaktiivsus oli 78,27 protsenti.
iii
HELVE LAASIK
JAAN LUKAS
