Reede õhtul umbusaldas kuus Mustvee üheteistliikmelise linnavolikogu liiget senist linnapead Urmas Lauri, tuues põhjuseks linna käest ära lastud rahaasjad.
Linnapea umbusaldamise vastu oli üks, istungilt puudus neli volinikku. Mustvee linnavolikogu eelarve- ja sotsiaalkomisjoni juhataja Anatolia Lunina ütles, et käesoleval aastal oli linna eelarve väga piiratud. Olemasoleva rahaga tulnuks väga tähelepanelikult ümber käia, pidades eelkõige silmas linna huve.
Mustvee endine linnapea Urmas Laur märkis, et naljaga pooleks öelnud talle esmaspäeva hommikul üks sõber, et ta ongi Mustveesse kauaks jäänud. “Olen tänulik selle kuue aasta eest, mis mul Mustvees töötada on võimaldatud.”
Detsembris vaid miinimumpalk
“Me lõpetame aasta väga halvas seisus. Meie linna võlad, mis lähevad järgmisesse aastasse koos arvelduskrediidi, tasumata maksude, laenude ja jooksvate võlgadega, on umbes neli miljonit Eesti krooni. Kui linna eelarve oli tänavu umbes 28 miljonit Eesti krooni, siis nelja miljoni kroonine võlg on meie jaoks liiga suur,” märkis Lunina.
Mustvee linnaasutused ei saa aga detsembris oma töötajatele kogu palka välja maksta, nad peavad jõulukuul piirduma miinimumpalgaga. Detsembrikuu töötasude väljamaksmine pikeneb uude aastasse. Õpetajad saavad kätte selle osa palgast, mida maksab neile riik. Kohaliku omavalitsuse osaga peavad nad samuti ootama.
Et täita rahandusministeeriumi nõuet maksta arvelduskrediit seaduse järgi käesoleva aasta 31. detsembriks tagasi, pidi raamatupidamine tegema ka taotluse Maksu- ja Tolliametile maksude ajatamiseks. Need summad aga lähevad juba järgmise aasta eelarvest.
Seni pole Mustvee linnal veel paberil ka järgmise aasta eelarvet. Esialgset projekti peaksid linnavolinikud nägema alles kolmapäeval.
Linn lõpetas suure projekti
Linn lõpetas tänavu väga suure projekti – kultuurikeskuse renoveerimise, mis nõudis väga palju raha. Hoone käikuandmine oli ka ainus, mis linnas tänavu tehtud sai.
Kultuurikeskuse renoveerimisel ilmnesid kulud, mida projektis polnud ette nähtud. Kõik taolised kulud tuli linnal suurenenud omaosaluse näol kinni maksta. Neid summasid linnapea aga Lunina väitel volikoguga ei kooskõlastanud.
Arvelduskrediidi võtmise tingis vajadus suurehituse lõpetamiseks – sest see võlg pärandati linnapeale eelkäija poolt. See kandus 2010. aastast 2011. See kõik oli reglementeeritud rahandusministri keeluga mitte lubada täiendavalt laenu võtta.
Selleks võeti pangast arvelduskrediiti, mida kahjuks õigeks ajaks tagasi maksta ei suudetud. “Pooleaastast tähtaega pikendati aasta peale,” rääkis Lunina.
Mustvees on väga palju linnaasutusi, mis kõik nõuavad eelarvest oma osa. “Raha kasutamise üle tulnuks pidevalt väga täpselt arvet pidada,” rõhutas ta.
Volikogu liikmed pole rahul sellega, et linnavalitsuse töötajad ei pea kinni töödistsipliinist, spetsialiste pole kunagi kohal ja keegi ei tea, kus nad parasjagu üldse on.
Ise kutsusid, ise kihutasid minema
Lunina tunnistas, et tema oli üks neist, kes palus Urmas Lauril linnapea koht vastu võtta. “Sellepärast olin ka mina kannatlik ja lootsin, et koostöö volikoguga sujub normaalselt. Midagi sellist aga ei juhtunud. Võib olla ta ei usaldanud meid, aga kontakti me temaga ei saanud,” märkis ta.
Ta rõhutas, et volikogu liikmed püüdsid linnapeaga kontakti saada ja oma soovid edastada. “Kui umbusaldusavaldus detsembri algul volikogus käiku anti, palusime teda tulla meile olukorda selgitama. Võib olla on asjaolusid, mida me ei teadnud või siis veel midagi olulist, millest me polnud teadlikud,” lisas ta.
Lunina kinnitusel tulnuks Lauril, kui ta aru sai, et ei tule raskustega toime, avameelselt olukorda tunnistada, mitte asju hullemaks ajada.
Urmas Laur nentis, et palju on ära tehtud, aga veelgi rohkem ootab ees. “Palju asju oli varasemast tegemata, näiteks miks muidu oleme maareformiga Eestis ühed viimased. Neid asju on teisigi. Meie linnavalitsuse koosseis oli selle väiksuse juures toimekas ja sellest midagi veel rohkem välja pigistada ei olnud võimalik. Et reel püsida, pidi asjade normaalseks liikumiseks päevade jooksul võtma vastu kiireid otsuseid. Siis oli üsna loomulik, et me võisime rääkida linna arengus kahest erinevas kiiruses liikuvast institutsioonist. Nõustun Aivar Mäe öeldud mõttekäiguga, et entusiasm on meie riigis karistatav,” lisas Laur.
i
Lunina hinnangul tuleb rahulikult maha istuda ja arutada, mida edasi teha. Võib olla saab veel kulutusi kokku tõmmata.
“Mis puudutab aga uut linnapead, siis lähipäevil kuulutatakse välja konkurss ja loodetakse leida sobiv inimene, kellele linn korda läheb.
Ma ei usu, et Mustvee jaoks on juhtunud tragöödia. Muidugi pole hea, et taolised asjad tulevad välja vahetult enne jõule,” tunnistas ta.
Mustvee linnapeade eelmised umbusaldusavaldused
*Mati Kepp pani ameti maha 2010. aasta 17. maist, lahkumisavalduse kirjutas mees ise, muidu oleks teda volikogus oodanud kolmas umbusaldusavaldus
*27. juulil 2009 avaldas Mustvee linnavolikogu linnapea Mati Kepile teist korda umbusaldust
*Kolmeteistkümnest volikogu liikmest oli seitse linnapea umbusaldamise poolt
*Toonane volikogu aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees Evdokia Abakanova nimetas umbusaldamise põhjusteks linnapea nõrka koostööd volikoguga ning samuti möödalaskmisi linnavalitsuse asjaajamise korraldamisel
*2009. aasta 13. märtsil avaldas neli Mustvee linnavolikogu liiget linnapea Mati Kepile esimest korda umbusaldust.
*Umbusaldusavaldusele olid alla kirjutanud Tatjana Kudina, Evdokia Abakanova, Anatolia Lunina ja Ignati Aganitš.
*Umbusaldamise põhjuseks toodi linnapea nõrk koostöö volikoguga.
*2009. aasta 27. märtsi volikogu istungil teatas linnavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees Evdokia Abakanova aga avalduse tagasivõtmisest.
*Mati Kepp asus Mustvee linnapea ametisse 2007. aasta aprillis
*Mustvee eelmist linnapead Gennadi Kulkovi umbusaldati 2007. aasta 27. märtsil.
*Kulkovile pandi süüks vajakajäämist asjaajamises ja suhtlemises linna allasutuste juhtidega.
*Kulkovi umbusaldasid toona Abakanova, Aganitš, Andres Kivimurd ja Lembit Kivimurd.
i
HELVE LAASIK
