Mürgised karuputked on ohtlikud nii loodusele kui inimestele. Nende tõrje on pikaajaline ja vaevanõudev. Putked on levinud üle Eesti (vt kaarti) ja seega on tegu üleriigilise probleemiga. Mürgised karuputked kasvavad kuni 5 m pikkuseks, tõrjudes kooslusest teised liigid, sh ka noored puud. Kokkupuutel nahaga tekitavad nad põletushaavu, mis paranevad halvasti ja lähevad mädanema. Eriti ohtlikud on taimed lastele.
Üleriigiliselt karuputke vastu
Karuputke kui mürgise taime hävitamist on propageeritud ja sellega on tegeldud juba mõned aastad. Kahel viimasel aastal on näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing tõrjunud väiksemaid kolooniaid labida ja mürgiga Tartu-, Viljandi- ja Põlvamaal. Eelmisel aastal valmis ka spetsiaalne programm ?Mürgiste karuputkede tõrje aastatel 2005-2010? (vt www.envir.ee).
Sel aastal korraldab Keskkonnaministeerium KIKi projekti raames ulatuslikud üleriigilised tõrjetööd. Mai algul selgub riigihanke raames, kes hakkab neid tegema. Projekti eelarve on 2 milj krooni ja selle raames tõrjutakse vähemalt 774 eelvalitud kolooniat. Et eelarve on piiratud, võetakse ette väiksemad kolooniad, mis on just karuputkede edasise leviku seisukohalt olulised ja kasvavad teepervedel, vooluveekogude kallastel jm.
Tõrje käigus mürgitatakse putki käsipritsidega ja lõigatakse neil labidaga juured läbi. Samuti kasutatakse seemnete kottikogumise meetodit. Tõrjetöödeks palkab riigihanke võitja 15 maakonna tarbeks ca 100 inimest. Suuremate kolooniatega maakondades nagu Harju-, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal hakkab olema väljas 10, ülejäänutes 5 inimest.
Tõrjetöid tehakse suve jooksul kaks korda: mai lõpus, juuni alguses ja juuli esimesel poolel. Tööde aluseks on eelmisel aastal valminud karuputke võõrliikide pikaajaline tõrjestrateegia.
Kuidas end ise aidata
Inimesed, kelle eramaal on mürgised putked, peavad ka ise putkede tõrjumiseks samme astuma. Riik kahjuks kõikjale ei jõua. Kohalikust keskkonnateenistusest saab küsida, kas teie maal asuvad kolooniad on selle aasta tõrjeprogrammi haaratud. Oma aiamaal tuleb jõudumööda putkede vastu ise välja astuda ja praegu, aprilli lõpus-mai alguses on selleks just õige aeg. Meeles tuleb pidada, et iga viivitatud aasta teeb võitluse putkega raskemaks, sest selle levik on lausa imetabaselt kiire. Riigi panus karuputke võõrliikide hävitamisel on esialgu aidata vähendada kolooniate arvukust ja suurendada inimeste teadlikkust. Tulevikus peaksid inimesed ise hakkama saama.
Et karuputke mahl on mürgine ja tekitab nahale sattudes põletusele sarnanevaid ville, siis tuleb tõrjet tehes kindlasti kaitsevahendeid kasutada. Jalas peavad olema veekindlad jalanõud ja tugevast materjalist püksid. Mürki pritsides tuleks kanda veekindlat riietust, kummi- ja töökindaid. Nägu tuleb kaitsta kaitsemaski ja -prillide ning respiraatoriga, sest putke mahlal on iseloomulik lõhn, mis võib põhjustada iiveldust ja peapööritust, eriti kui ilm on tuulevaikne. Mürgitamisel on respiraator kohustuslik!
Oma aias putke tõrjudes võib kasutada kas labida, mürgipritsi või seemnete kogumise meetodit. Labidaga tasub asuda mõne üksiku aias kasvava putke kallale. Suure koloonia vastu jääb labidast väheks. Labidaga tuleb juba suureks kasvanud karuputk esmalt umbes põlve kõrguselt maha lõigata ja seejärel vähemalt poole meetri sügavuselt välja juurida. Kõige parem on seda tööd teha siis, kui taim veel ei õitse, sest nii ei satu uusi seemneid mulda. Kui putk on veel väike, tuleb juur ca 15 cm sügavuselt maa seest läbi raiuda ja taim maa peale kuivama jätta.
Mürgitamiseks võib kasutada sobilikku mürki, pritsides seda putkede kasvukohta. Soovitavad on glüfosaadil põhinevad taimemürgid, n Roundup Bio (käsitsimürgitamise puhul on mürgikontsentraadi kulunorm ca 0,5 liitrit hektari kohta). Seemnete kogumisel tuleb juba õitsevale putkele n-ö pähe tõmmata suur, näiteks riidest kott, et kergesti lenduvad seemned kokku koguda. Putke jäänused on soovitatav põletada.
Lilika Käis,
keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist
