<p />
Selle aasta 1. jaanuari seisuga on Jõgeva maakonda registreeritud 35 737 isikut. Läinud aastaga kahanes elanike arv 471 inimese võrra. Aasta varem vähenes maakonna elanike arv 490 ja 2006. aastal koguni 945 inimese võrra.
Jõgeva maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeriti mullu maakonna linnades 126 ja valdades 168 sündi. Sündis 148 poissi ja 146 tüdrukut, seda on kahe võrra rohkem kui aasta tagasi ja 16 võrra vähem kui 2006. aastal. Nagu ikka, oli kõige rohkem (138 juhul) esimese ja teise (88) lapse sünde. Erandiks jäi vaid tunamullune aasta, kui teine laps sündis 106 ja esimene 102 juhul. 42 ema sünnitas oma kolmanda, 15 neljanda, kolm viienda, viis kuuenda, üks seitsmenda ja kaks üheksanda lapse. Kui tunamullu olid ametlikus abielus 101 vastsündinu vanemad, siis mullu vaid 70. Isast põlvnemine tuvastati 189 lapsel (aasta varem 164), üksikemadel sündis 35 last. Isaduse tuvastamise vajaduse rohkus näitab, et endiselt eelistatakse registreeritud abielu asemel vabalt elamist.
Pisuke positiivne iive
Endiselt on beebirohkeim Jõgeva linn 83 registreeritud sünniga, järgnevad Põltsamaa linn (35) ja Põltsamaa vald (33), Jõgeva vald (30), Tabivere (23), Pajusi (19), Puurmani (17), Torma (16), Palamuse (14) ja Saare (9) vald, Mustvee linn (8) ja Kasepää vald (6). Pala vallas registreeriti vaid üks sünd, tunamullu sai seal anda sünnitunnistus 11 lapsele. Võrreldes aastatagusega kasvas sündimus kõige rohkem (13 võrra) Pajusi vallas, sünde oli rohkem ka Jõgeva ja Põltsamaa linnas ning Puurmani, Tabivere ja Põltsamaa vallas.
Jõgevamaal ületas sündide arv lõppenud aastal surmade arvu koguni kolmes omavalitsuses. Pajusi ja Tabivere iive jõudis plussi kahe ning Puurmani vald kolme inimese võrra. Maakonnakeskus Jõgeva jäi siin registreeritud 83 sünni ja 83 surmaga elanikkonna loomuliku iibe poolest tasakaalu.
Maakonnas registreeriti 444 inimese surm, linnades 162 ja valdades 282. Suri 224 meest ja 220 naist, kaks last suri enne aastaseks saamist. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt ei märgita surmatunnistusele enam surma põhjust. Seetõttu ei saa täheldada, kas Jõgevamaal on endiselt põhilisteks surmapõhjusteks veresoonkonna- ja südamehaigused, vähkkasvajad või teised haigused ja asjaolud. Eks Jõgevamaalgi jõuavad mehed toonela teele enne naisi ning õige paljudel juhtudel katkestavad meeste elu õnnetusjuhtumid, alkoholism, enesetapud.
Maagiline 08.08.08
Jõgevamaal sõlmiti mullu 84 abielu, nendest laulatati vaimulike poolt 18. Kõige noorem pruut oli kõigest 16-aastane, vanim abielluja aga 71-aastane mees. Pulmarohkemaks kuuks kujunes august, siis sõlmiti 15 abielu, neist 13 paljude jaoks maagilisel kuupäeval, mil sai sõrmuse sisse graveerida 08.08.08. Juuli ja detsembri valisid abiellumiseks 13, kuid aprilli kõigest kaks noorpaari. Pereasutusse oli asja ka mitmel jõgevamaalasel, kes soovisid abielluda välismaalasega ja väljaspool Eestit, neile väljastati abielu tõkestamatuse tõendid.
Maavalitsuses lahutati 55 abielu, seda on eelmisest aastast kümne võrra rohkem. Lahutamisavaldusi esitati küll rohkem, kuid pärast seaduses ette nähtud mõtlemisaega võtsid õige mitmed selle tagasi. Kaks abielupaari tegid seda mullu isegi kahel korral, kuid otsustasid siiski oma abielu jätkata. Kõige lühem abielu kestis enne lahutamist kaks ja pikim 51 aastat. Kõige rohkem ehk 13 juhul lahutati abielu, mis kestsid kuus kuni kümme aastat. 16 – 20 aastat tagasi sõlmitud abieludest lahutati 12, viimase viie aasta jooksul abiellunutest lahutat üheksa paari. 11 paari otsustasid lahutada oma kauem kui veerand sajandit kestnud abielu.
“Need arvud ei kajasta siiski täpselt maakonna elanike arvu muutust ja kõiki peretoiminguid, sest juba mitu aastat ei pea sündi, surma, abielu ja abielulahutusi registreerima elukohajärgselt, vaid ükskõik missuguses Eesti perekonnaseisuasutuses. Jõgevamaalaste arvu vähenemise peamiseks põhjuseks loomuliku iibe kõrval on ka suurenenud väljaränne,” selgitasid rahvastikutoimingute talituse juhataja Hilja Kivimets ja spetsialist Lea Saarik.
Heal lapsel mitu nime
Vanemad on oma maimukesele nimepanekul endiselt leidlikud. Öeldakse, et ega nimi meest riku või heal lapsel mitu nime. Üle kolme nime ei luba neli aastat tagasi kehtima hakanud nimeseadus enam panna, kahe nime puhul jääb lapsevanema otsustada, kas kasutada sidekriipsu või mitte. Kolme eesnime ei tulnud lapse sünnitunnistusele Jõgevamaal mullu küll kirjutada, kuid kahte nime kasutati, eriti tütarlaste eesnimedes, õige ohtralt, kuigi pisut vähem kui varasematel aastatel.
Saara Lotta, Kertu-Kaisa, Kelin-Adeele, Andra Adele, Juliana-Viktoria, Grethe-Eliise, Anna-Maria, Greta Maria, Laura Marii, Anette-Laura, Eliise-Adeline, Tereesa-Tea, Mere Õie, Vanessa-Venus, Mia Meribel ning Markus-Lion, Markkus-Lauri, Kevin Marcus, Alf Daniel, Romek Sten, Andreas-Sten, Rico-Gristiano, Taivo-Kaimar on vaid mõned nimenäited. Populaarsemad poisinimed olid Markus, Kevin, Henri, Sander, Karl ja Kristjan, tütarlastel Sandra, Liisa, Triin, Eleriin ja Andra.
Kolmandik jõgevamaalasi elab linnades
Rahvastikuregistri andmetel elas 2009. aasta alguses Jõgevamaal 35 735 siia registreeritud elukohaga inimest, nendest 18 468 naist ja 17 269 meest. Linnades elas kokku 12 205 inimest: Jõgeval 5870, Põltsamaal 4683 ja Mustvees 1652. Valdadest on elanikerohkemad Jõgeva (5117) ja Põltsamaa (4183) vald. Palamuse vallas elas 2361 inimest, täpipealt sama palju ka Tabivere vallas. 2322 elanikku on Torma vallas, 1761 Puurmani, 1449 Pajusi, 1374 Saare, 1360 Kasepää ja 1244 Pala vallas.
iii
ARDI KIVIMETS
