Muinsuskaitse eraldas 2009. aastal kaheksale Jõgevamaa muinsusobjektile rahalist toetust kogusummas 768 600 krooni. Jõgevamaa muinsuskaitseinspektori Sille Raidvere sõnul jäi raha küll eelmise aastaga võrreldes vähemaks, toetuste jagamist soositakse pigem rohkematele objektidele kui vaid paarile.
„Lähtutakse põhimõttest anda objektide omanikele rahasüst edasiseks tegevuseks, remondiks või restaureerimiseks, mitte ei soovita mõnda üksikut objekti kohe toetusrahaga päris valmis saada,” rääkis Raidvere.
Põltsamaa vald sai Lustivere mõisa aida katuse avariiremondi jaoks 300 000 krooni, Puurmani vald Puurmani mõisa pargiväravate restaureerimiseks 165 000 krooni, Jõgeva Sordiaretuse Instituut Jõgeva mõisa katsejaama muinsuskaitse eritingimuste tarvis 15 000, Pala vald Pala mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimuste ja projekti jaoks 75 000, MTÜ Elukeskkonna Korraldus Kuremaa mõisa aida insenertehnilise ekspertiisi jaoks 15 000, Raul Oravale Kuremaa mõisa moonakatemaja insenertehnilise ekspertiisi, muinsuskaitse eritingimuste ja projekti tarvis 65 600, Jõgeva vallale Kuremaa mõisa laudakatuse avariiremondi jaoks 100 000 ja EELK Torma Maarja koguduse Torma pastoraadi peahoonele tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamiseks 33 000 krooni.
„Lustivere mõisa ait on seisnud kurvas olukorras juba umbes 10 aastat, 2007. aasta kevadel hakkas objektiga tegelema vald, kellele endine omanik volitused üle andis. Eelmisel aastal sai mälestis raha Muinsuskaitseametilt muinsuskaitse eritingimuste ja projekti jaoks. Kuna hoone all on võlvkelder ja hoone ise katuseta, tuleb töödega kiirustada. Sel aastal pole siiski võimalik kogu tööd rahanappuse tõttu ära teha, kuid loodame lõpetada müüritööd ja peale saada sarikad ning ajutise katusekatte, mis keldrit sadevete eest kaitseks,” rääkis Raidvere.
Puurmani saab raha ka Norra projektist
Puurmani pargiväravad lagunevad samuti juba kaua ning vajasid Raidvere kinnitusel tuudorstiilis tornikeste lagunemise vältimiseks ning müüri paranduseks restaureerimis-konserveerimistöid. „Tore juhus on, et Puurmani vald on taotlenud raha selle neorenessansi stiilis lossi restaureerimiseks Norra mõisakoolide projektist ning tööd algavad juba sel kevadel,” rõõmustas Raidvere.
Korrastatakse fassaadid koos hoone tagaküljel asuva balustraadiga, vahetatakse katusekate, restaureeritakse aknad-uksed. Kõige keerulisemaks ja põnevamaks tööks on mõisahoone esimese korruse siseruumide restaureerimine. „Seinte väljapuhastamine võib päevavalgele tuua põnevaid üllatusi. Eelnevalt on esmased värviuuringud tehtud, kuid kindlasti on vaja veel täiendavaid uuringuid. Fuajees on uuringute järel selgelt näha maalinguid. Restaureerimiskontseptsiooni paika pannes saab näha, kas ja mis mahus maalinguid säilitada või restaureerida. Restaureeritakse ka põrandad,” loetles Raidvere.
„Muinsuskaitse eritingimusi ja projekti vajavat Pala mõisa peahoonet on püütud kaua tulutult müüa. Hoone seisab räämas ja kurb, sees on ka üks elanik. Kuna tegu on hoonega, kus teine korrus on peale ehitatud puidust, on väga oluline korralik katus ja vihmaveesüsteemid, mis sademed hoonest eemale juhivad. Vana sindelkatus on praegu kaetud eterniidiga, mille eluiga hakkab otsa saama. Hoonet ümbritsevad mõisapargi põlispuud, mis katuse sammaldumisele kaasa aitavad. Hoonet hakatakse tõenäoliselt arendama Kodavere kihelkonna muuseumiks,” selgitas inspektor.
Kolm objekti Kuremaalt
Kuremaa mõisa ait on samuti väga avariiline mälestis: 2001. aasta lõpus põlenud, katuseta, võlvid varisevad, müüridel kasvavad puud. Aidalaelt tuleb puud ja muld ettevaatlikult eemaldada, varisenud praht koristada. Vaja on insenertehnilist ekspertiisi, et otsustada, mida oleks veel võimalik säilitada, mida toestada jne.
Kuremaa mõisa moonakamaja asub järve ääres. Selle maakivist sein on hakanud välja vajuma. Põhjused ilmselt selles, et allikad ja kõrgemale tõusnud järvevesi on aegade jooksul pinnase peeneid osakesi hoone alt välja järve poole uhtuma hakanud ja nii on tekkinud pinnase liikumine ja vajumine. „Pinnase liikumisele aitavad kaasa ka kevadised lume ja jää sulamisega seotud protsessid-liikumised. Võimalik, et müüre tuleb väljastpoolt toestada,” ütles Raidvere.
Kuremaa mõisa laut on aastaid olnud osaliselt katuseta. Jõgeva vald hakkab katusekatet uuendama ning Muinsuskaitseamet toetab head ettevõtmist lisarahaga. “Töömahud on väga suured ning võimalus, et investeering hakkaks ennast tagasi teenima, on väike. Mälestise päästmine tulevastele põlvedele on siinkohal peamine missioon. Peab tunnistama, et Muinsuskaitseametil on Jõgeva valla kui partneriga vedanud. Restaureeriti Kuremaa mõisa tuuleveski, muud mõisa abihooned, mis on valla omandis, saavad kõik ükskord korda, lapitakse vähemalt katused. Isegi kui hoonel funktsioon puudub, hoitakse need korras jooksva hooldusremondiga, mis ongi meie mõisa- ja muu kultuuripärandi säilimiseks esmatähtis,” rääkis Sille Raidvere.
Uusi kirikuremonte ei alustata
Torma pastoraadi peahoone tuletõrjesignalisatsiooni paigaldus on vajalik, sest seda nõuab ka päästeamet. Umbes 1800. aastal ehitatud varaklassitsistlik pastoraadihoone on heas korras ja kätkeb endas hulgaliselt ajalugu.
Uusi kirikuremonte, sealhulgas ka väga avariilise laastukatusega Maarja-Magdaleena kiriku remonti, sel aastal ei algatata. Lõpetatakse vaid pooleliolevaid töid ja loodetakse järgnevatele parematele aastatele.
Majanduskriisil on muinsuskaitseinspektori sõnul aga ka positiivne külg: ehituses on hinnad eelmise aastaga võrreldes umbes kolmandiku võrra langenud.
Raidvere kinnitas, et vaatamata majanduskriisile leidub Jõgevamaal endiselt tublisid ja aktiivseid projektikirjutajaid, kes taotlevad raha ka mälestiste restaureerimiseks. Need on põhiliselt vallad ja MTÜ-d, aga ka kogudused.
iii
JAANIKA KRESSA
