Seltskonda ajaloohuvilisi koondav MTÜ Pommiauk on tänu usinale kogumistööle ja paljudele lahketele annetajatele hankinud endale päris rikkaliku ja põneva vanavarakogu, mida saab näha Jõgeval Tallinna maantee äärses Route House 39 töökojahoones. Ametliku muuseumi staatust väljapanekul veel pole, ent välja näeb see küll juba üsna muuseumi moodi.
Kui varem paiknes MTÜ Pommiauk kodulooalane väljapanek töökoja mitte just kõige sobivamas atmosfääris, siis nüüdseks on suur ruum vaheseinaga kaheks jagatud. Ühel pool seina on endiselt töökoda, teisel pool on kohad sisse võtnud ammu möödunud aegadest kõnelevad eksponaadid. Uus ajalootuba on neile sobivamaks taustaks ning uude ruumi mahub asju välja ka palju rohkem.
“Vaheseina ehitamiseks annetas meile puitmaterjali ettevõtja Vaido Laurimäe,” ütles MTÜ Pommiauk liige ja Route House 39 omanik Sergei Jerjomin. “Ta leidis meie väljapaneku nii väärtusliku olevat, et otsustas aidata. Ilma tema toetuseta oleks vahesein tänini ehitamata.”
Laienenud ekspositsioonis köidab pilku eesti tuba ehk nurk, mis kujundatud endisaegseks talutoaks. Tõsi, kõik sinna koondatu ei pärine ühest ajastust, ent eks või ühest tavalisest kodustki leida erinevatel aegadel soetatud esemeid. Eesti toa sisustamise mõtte lükkasid liikuma mõned vanad mööbliesemed, mille MTÜ Pommiauk liikmed Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa ära restaureerisid. Mõlemad õpivad praegu Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli Jõgeva õpperühmas sadulsepaks ning õpingute käigus on neil tekkinud tõsisem huvi mööbli restaureerimise vastu. Nad otsisid suhtlusportaali vahendusel kontakti inimestega, kellel vedeleb kodus lagunenud vana mööblit, ning saidki mõningaid esemeid. Korda tehtuna on need leidnud koha eesti toas.
Lisaks mööblile ilmestavad tuba kodutekstiilid, rõivad ja tarbeesemed. Muu hulgas leiab sealt ehtsa vanaaegse vändaga grammofoni. See mängib mõne takti muusikatki, ent siis jääb seisma. Aga vähemasti jääb vaataja uskuma, et see üldse töötas, ning näeb ka, kuidas. MTÜ Pommiauk eestvedajad pole aga kaotanud lootust, et grammofon ükskord päris korda saab.
Muuseumitoas näha olevate vanade relvade kohta — ja neid on seal päris palju — kehtib aga reegel, et päris töökorras need olla ei tohigi. Kõik relvad on vastavalt relvaseadusele kasutamiskõlbmatuks muudetud, ent külastajatele, eriti poistele ja meestele, pakuvad need sellele vaatamata suurt huvi. Militaarse iseloomuga eksponaatidel on Pommiaugu kodulooalases väljapanekus üldse suur osakaal. Peale relvade võib seal näha mitmesuguste sõjamasinate detaile ja armee varustuse hulka kuulunud esemeid. Tankide, soomusmasinate ja lennukite küljest pärit detaile tutvustades saab külastajatele nüüd näidata ka seda, millised need lennu- ja sõjamasinad tervikuna välja nägid. Selleks on näitusel terve hulk põnevaid makette, mille autoriks on Riho Sakrits.
Mehed uurivad kauem
“Et militaarse iseloomuga eksponaate on meil tõesti palju, siis kulub meestel väljapanekuga tutvumiseks vähemalt poolteist tundi, naised saavad poole lühema ajaga hakkama,” ütles Sergei Jerjomin muiates.
Muuseumitoas on siiski ka palju sellist, mis mõlemast soost külastajatele huvi pakub: mitmesuguseid vanu tööriistu ja -vahendeid, nagu võimasinad, tubakalõikamise masin, linaropsimise mõõgad, templiraud, millega metsnik puitu märgistas (see on pärit suisa Rootsi ajast!) jne. On ka vanu lauanõusid, sealhulgas Saksa ja Vene armee tunnusmärkidega nõusid ja Tartu omaaegse esindusvõõrastemaja Bellevue restoranist pärit nõusid, mis tehtud eritellimisel Riia portselanitehases. Pudelikollektsioongi on päris suureks paisunud. Üks erilisemaid nende hulgas on Meleski klaasivabrikus valmistatud reljeefse roosimustriga pudel, millesse Peterburis roosiõielikööri villiti.
Vanade trükiste ja dokumentide hulgast võib leida näiteks Esimese maailmasõja ajal rindelt saadetud spetsiaalsel blanketil kirjad (nende sõdurite tarvis, kes kirjutada ei osanud, oli “poliitiliselt korrektne” venekeelne kiri juba valmis trükitud, kirjaoskajad võisid seda oma tekstiga täiendada) ja Teise maailmasõja aegse Amtsblatti (meie praeguse Riigi Teataja analoogi) numbreid, mille hulgast publikule pakub miskipärast enim huvi see, milles sees määrus juutide varaga ümberkäimise kohta.
Ilmahuviliste jaoks on kindlasti põnevad kunagise Tooma sookooli hoone pööningult leitud ilmavaatluste protokollid, mille hulgas vanimad pärit 1914. aastast. Klaasvitriinides püüavad pilku Jõgevamaa detektoristide klubi liikmete poolt maapõuest välja toodud pisiesemed: mündid, sõled, sõrmused, nööbid jms. MTÜ-l Pommiauk ongi detektoristide klubiga hea koostöö, sest kahe ühenduse liikmeskond on osaliselt kattuv.
Sergei Jerjomini sõnul võib Pommiaugu muuseumitoa külastajad jagada laias laastus kaheks: nooremad inimesed, kellele ekspositsioon ilma selgitusteta palju ei ütle, ja vanemad, kelles mõnedki esemed äratundmisrõõmu, nostalgiat või suisa heldimust tekitavad: kellel oli selline asi kodus, kes nägi sellist vanaema juures.
Fännid ja annetajad
“Kaugem rahvas käib meil isegi innukamalt kui kohalikud,” tõdes Sergei Jerjomin. “Tallinna rahvast on päris palju käinud, aga ka Soomest ja Venemaalt pärit inimesi. Isegi üks filipiinlane “eksis“ siia ära.”
Jerjomini sõnul on Pommiaugu muuseumitoale tekkinud ka selliseid fänne, kes iga natukese aja tagant vaatamas käivad, mida seal uut on. On ka neid, kes on oma vanavara muuseumituppa toonud, sest seal, rahvale eksponeerituna on sellest palju rohkem kasu kui kodus kapis seisvana.
Eduard Onopa sõnul soovib MTÜ Pommiauk oma koduloolisele ekspositsioonile tulevikus muuseumi staatust saada.
“Tegelikult teeme juba niigi seda, mida muuseum seaduse järgi tegema peab: kogume, hoiame ja eksponeerime ajaloopärandit,“ ütles Eduard Onopa.
Muuseumiks saamisega tekib tema sõnul küll palju uusi kohustusi, aga samas ka uusi võimalusi, sealhulgas koostöövõimalusi teiste muuseumidega. Eesti Ajaloomuuseum oleks näiteks valmis mõningaid eksponaate Pommiaugu ajalootuppa deponeerima, ent praegu ei olda neile väärilised lepingupartnerid.
“Kui kusagilt ka materiaalset toetust saaksime, palkaksime vähemalt üheks päevaks nädalas tööle kellegi, kes ajalootoa ukse
Praegu tuleb ajalootoa külastamiseks aeg Sergei Jerjominiga telefonitsi kokku leppida, sest ei temal ega ka ühelgi teisel Pommiaugu liikmel pole oma töö kõrvalt aega pidevalt ajalootoas olla.
Sel reedel tuleb ajalootuppa aga kokku inimesi kogu Eestist: Muinsuskaitseamet korraldab seal koostöös MTÜga Pommiauk metallidetektorite kasutamist käsitleva teabepäeva.
“Niipea kui info teabepäeva kohta suhtlusportaalidesse üles sai, hakati seda hoolega vaatama ja levitama,” ütles Eduard Onopa. “Huvi teema vastu on väga suur.“
“Detektoristid tegutsevad niikuinii, seepärast on tark luua nende ja ajaloolaste koostööks toimiv mudel. Seda enam, et ajaloolastel polegi võtta sellist tehnikat ega inimressurssi, nagu detektoristidel. Viimase aja huvitavamad leiud ongi maapõuest välja tulnud tänu detektoristidele. Ka meie oleme Jõgevamaalt mõndagi leidnud, mida siin seniste ajalookäsitluste kohaselt olema ei peaks. Nii tuleb ajaloolastel ilmselt ajalugu ümber kirjutama hakata.”
MTÜ Pommiauk
Alustas 2010 tegevust seltsinguna
Aastast 2011 tegutseb MTÜ staatuses ajalooklubina
Uurimistöös on klubi keskendunud eelkõige Jõgevamaal Teise maailmasõja ajal toimunule.
Klubi liikmed on uurinud Jõgevamaal asuvaid lahingupaiku ja kogunud hulgaliselt sõjasündmustega seotud esemeid.
Möödunud aasta kevadel ja suvel korraldati oma vanavarakogu põhjal mitu näitust
Praegu on MTÜ Pommiauk ajalootoas väljas püsinäitus, mille külastamise osas tuleb kokku leppida telefonil 510 4191
i
RIINA MÄGI
