Statistikaarvudest võib välja lugeda, et kuritegude arv kasvas riigis eelmisel aastal Jõgeva ja Saare maakonnas ning enim on kasvanud isikuvastaste kuritegude arv, mille ajendiks on suures osas alkoholi tarbimine.
Eelmise aasta algul prognoosisid Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov, lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross, et võrreldes 2010. aastaga kuritegevus pigem kasvab. Siiski kasvas kuritegevus vaid kahes maakonnas ning seda õnneks üsna vähesel määral.
Üsna “trendikad” olid möödunud aastal isikuvastased kuriteod — kehalised väärkohtlemised, vägivallatsemised, tapmised ja vägistamised. Möödunud aastal pandi Jõgevamaal toime üks tapmiskatse, mida käsitletakse uurimises küll tapmisena, kuid õnneks jäi ohver elama. Esitatud on ka kaks vägistamisesüüdistust.
Joomaseltskond pöörab tülli
Kokku kasvas möödunud aastal Jõgevamaal isikuvastaste kuritegude arv pea kahekümne võrra. Ivar Dubolazov ja Vallo Koppel nentisid, et isikuvastaste kuritegude arv on tõusnud peaaegu terves vabariigis.
Kehaliste väärkohtlemiste puhul on eristatavad kaks liiki: perevägivald ning kakluse või peksmisega lõppev alkoholipruukimine. “Elu on läinud Eestis veidi paremaks ning inimestel on veidi rohkem raha, et alkoholi osta,” möönis Jõgeva jaoskonna juht, lisades, et alkoholi tarbimise käigus tekivad pahatihti tülid ja minnakse kaklema.
Ringkonnaprokurör Margus Gross lisas, et enim kehalise väärkohtlemise juhtumeid registreeriti Jõgeva ja Põltsamaa linnas.
Politseikapten Ivar Dubolazov ütles, et mõlemad möödunud aastal Jõgeval rongiõnnetuses hukkunud inimesed olid samuti alkoholijoobes.
Kahetsusväärselt palju joobes juhte
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel ja Ivar Dubolazov panevad inimestele südamele, et pidudel, kus ühiselt alkoholi tarbitakse, peaks olema keegi, kes on kaine ja hoiab sõpradel silma peal. “Inimesed ei saa eeldada, et politsei saab isikuvastaseid kuritegusid oluliselt takistada, sest pidusid peetakse enamasti isiklikes korterites ning politseinike patrullimisest linnas sel puhul väga suurt abi ei ole,” selgitas Vallo Koppel
Lisaks on politsei ressursid üsna piiratud, politseinikke ei saa olla asulates kuigi palju. Kuritegude toimepanemine või ärahoidmine algab ikka inimesest endast.
Kokkuvõttes oli möödunud aastal maakonnas hukkunuid vähem kui ülemöödunud aastal: 2011. aastal hukkus Jõgevamaal kaheksa inimest, 2010. aastal kaksteist. Hukkunute arvu vähenemisest hoolimata on iga inimohver kahetsusväärne ning see statistika ei anna põhjust rõõmustamiseks. Liikluses kohtab politseijuhtide sõnul endiselt kahetsusväärselt palju alkoholijoobes sõidukijuhte. Autojuhtidel avastati meie maakonnas kriminaalne ehk 1,5- promilline või raskem joove möödunud aastal võrreldes 2010. aastaga kümnel korral sagedamini. Joobes juhtimisega oli möödunud aastal Jõgeva maakonnas seotud lausa neliteist liiklusõnnetust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Joobes roolikeeraja süül hukkus Jõgevamaal üks ning sai vigastada üheksateist inimest.
Sõltub majandusest ja ka ilmast
Vallo Koppel selgitas, et kuritegevus on suures osas seotud majanduse olukorraga. Kui 2009. aastal oli Eestis majanduslik olukord raske, siis kasvasid ka varavastased kuriteod. Praegu on inimeste majanduslik seis paranenud ning ka varavastaste kuritegude arv vähenenud, kuid suurenenud on isikuvastaste kuritegude arv, mis on otseselt seotud alkoholi tarbimisega.
Veel sõnas Vallo Koppel, et kuritegude toimepanemist mõjutab ka näiteks ilm. “Möödunud aasta algul, mil väljas võimutses krõbe pakane, oli registreeritud kuritegude arv võrreldes ülejäänud aastaga oluliselt väiksem,” tõdes ta.
Sellest võib järeldada, et ka praegusel külmal ajal jääb kuritegude arv loodetavasti tagasihoidlikuks.
Mis puutub varavastastesse kuritegudesse, siis hoolimata nende arvu vähenemisest, pannakse neid toime üsna suurel hulgal. Politseiüksuste juhid panevad inimestele südamele, et oma vara kaitsmiseks peaks igaüks rohkem vaeva nägema.
“Vara aitab hästi kaitsta ka liikumisanduriga õuevalgusti, mis pole eriti kallis, kuid peletab kindlasti vargaid eemale,” tõi Vallo Koppel lihtsa näite.
Veel lisas kriminaalbüroo juht, et siiski tasuks maja- või korteriomanikel endale võimalusel muretseda valvesüsteem, mis annab võimalikust sissetungijast omaniku mobiiltelefonile märku. Praegu ei maksa selline süsteem enam ulmesummasid, valvesüsteemi on võimalik soetada ka paarisaja euro eest.
Jõgevamaal toime pandud 2011 2010
i
Tapmine 1 1
Mõrv 0 1
Surma põhjustamine ettevaatamatusest 1 2
Raskete tervisekahjude tekitamine 0 1
Kehaline väärkohtlemine 106 89
Ähvardamine 11 10
Ohtu asetamine 1 1
Vägistamine 2 0
Sugulise kire vägivaldne rahuldamine 1 1
Suguühendus lapseealisega 1 0
Sugulise kire rahuldamine lapseealisega 1 1
Surnu mälestuse teotamine 1 0
KOKKU 126 108
Süüteod perekonna ja alaealiste vastu
Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine 9 6
Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel 1 0
Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele 1 1
KOKKU 11 7
Varavastased kuriteod
Vargus 364 375
Röövimine 4 5
Omastamine 14 11
Varastatud vara hoidmine ja turustamine 1 0
Asja rikkumine ja hävitamine 4 5
Kultuurimälestise rikkumine 1 0
Kelmus 11 7
Kindlustuskelmus 1 3
Arvutikelmus 3 2
Väljapressimine 1 1
Asja omavoliline kasutamine 20 15
Elektri, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasut. 2 3
KOKKU 426 429
Riigivastased kuriteod
Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine 1 0
Avaliku rahu vastased kuriteod
Eesti riigipiiri ebaseaduslik ületamine 1 0
Avaliku korra raske rikkumine 7 18
Looma julm kohtlemine 1 3
Omavoliline sissetung 115 97
Vägivald võimuesindaja ja avaliku korra tagaja suhtes 7 4
Võimuesindaja ja avaliku korra tagaja solvamine 1 1
Valeandmete esitamine 1 0
KOKKU 133 123
Liikluskuriteod
Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine 1 0
Sõidukijuhi liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest 5 8
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 110 97
KOKKU 116 105
Kuritegevus Eestis möödunud aastal
Kuritegude arv muutus 2010. aastaga
Harjumaa 20 526 -15 %
Ida-Virumaa 6346 -10%
Tartumaa 4262 -14%
Pärnumaa 2462 -1%
Lääne-Virumaa 1937 -5%
Viljandimaa 954 -7%
Võrumaa 911 -12%
Valgamaa 893 -17%
Põlvamaa 818 -11%
Raplamaa 772 -8%
Järvamaa 631 -4%
Läänemaa 523 -26%
Hiiumaa 91 -11%
Saaremaa 868 +5%
Jõgevamaa 522 +4%
Kogu Eesti 42 567 -12%
Allikas: Justiitsministeerium
EILI KOITLA
